Muidu raisku minev ternespiim võib aidata koroonatki vältida
Et tervist turgutada, ei ole vaja tarbida uhke nimetusega välismaiseid preparaate. Eestis väärindab OÜ Teadus ja Tegu ternespiima, millel on palju kasulikke omadusi. Osaühing on seotud ka ninaaerosooli loomisega, mis võib aidata vältida koroonanakkust.
Teadus ja Tegu OÜ asutajaliige, piimatehnoloog Väino Poikalainen rääkis, et peamiselt tegelevad nad ternespiima väärindamisega. Piima, mida lehm lüpsab pärast poegimist, nimetatakse ternespiimaks. Ternespiimas on tavapiimaga võrreldes ligi kaks korda rohkem kuivainet ja viis korda rohkem valku. Seda põhjustavad eelkõige immuunglobuliinid, mida poegimisjärgne ternespiim sisaldab 5–10% (tavapiimas 0,06%). Immuunglobuliinid ehk antikehad kaitsevad organismi paljude üldlevinud bakter- ja viirusnakkuste vastu.
Ternespiim on vasikatele eluliselt oluline. Ternespiimast ilma jäänud vasikad võivad sageli surra, sest sündides puudub neil immuunsus. Kui laps saab sündides immuunsuse platsenta kaudu ja ema immuunkehad kanduvad ka lapse verre, siis lehmadel see nii ei käi. Aga vasikaski vajab immuunsust nakkuste vastu, mis teda ähvardavad. Ternespiimas on tohutul hulgal antikehi ja bioaktiivseid ühendeid, mis on vasikatele ülivajalikud, et nad elaksid paar nädalat, enne kui neil endil loomulik immuunsus tekib.
Iga vasikas peaks saama umbes 200 grammi immuunkehasid selleks, et esmane immuunsus tekiks. 200 grammi tähendab, et vasikas peab jooma kolm-neli liitrit ternespiima korraga. Vasika magu on aga niivõrd väike, et sinna mahub korraga ainult kaks liitrit piima.
Tikub raisku minema
Poikalainen ütles, et tavaliselt jääb lehma ternespiimast pool või isegi enam järele. Seda aga ei saa piimatööstus vastu võtta, sest immuunglobuliin on väga termotundlik ja see võib seadmed ummistada. Seetõttu läheb see praakpiimaks, mida ei saa pikalt säilitada. Variant ongi, et ternespiimast tehakse pulber, mis pannakse piima sisse, kus see lahustub.
„See on bioloogilise ressursi kasutamine, kui me ei lase sel raisku minna,” lausus Poikalainen.
Ternespiima immuunkehad sobivad ka inimesele. Kuigi ternespiimapulbrit toodetakse ka loomakasvatuse jaoks, siis pulbri põhitarbija on Poikalaineni sõnul tegelikult inimene, kes on teemaga kursis. Piimatehnoloog rääkis, et vanemad inimesed mäletavad ternespiima lapsepõlvest, sest sellega on igasugu haigusi ravitud. „See oli nagu tolleaegne antibiootikum,” täpsustas Poikalainen.
Põhjust ternespiimapulbrit kasutada on küll ja küll, sest bioaktiivsed komponendid tugevdavad organismi immuunsüsteemi, aitavad võidelda nakkushaigustega, kiirendavad vigastuste ja haavade paranemist ning pidurdavad vananemist.
Ninaaerosool koroona vastu
Peale ternespiima väärindamise on Teadus ja Tegu viimasel ajal ka aktiivselt teadustööd teinud. Nimelt kuuluvad nad grupi Icosagen loodud konsortsiumisse, mis arendab biotehnoloogilisi tooteid ja teenuseid.
Poikalainen seletas, et viimase teadustöö idee seisneb selles, et Icosagen on võimeline tootma koroonaviiruse ogavalku, millega koroonaviirus kinnitub organismis rakkude külge.
Tartu Ülikooli rakubioloogia teadur Signe Värv kõneles, et ogavalk on meie immuunsüsteemi jaoks nn antigeen ehk võõras osake, mille vastu peab võitlema. Kõigi kolme praegu kasutatava koroonavaktsiini keskmeks on samuti COVID-19 põhjustava viiruse ogavalk.
Poikalainen selgitas, et ogavalk iseenesest ei ole nakkav, aga nakkav on viiruse sees olev DNA. Kui see jõuab ogavalgu tõttu organismi, hakkab see paljunema ja tekitab haigust.
„Kui ogavalk on olemas, võib ogavalguga lehma immuniseerida. Seda me oleme nüüd teinud koostöös Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Icosageniga. Oleme saanud väga suure Covid-19 vastase antikehade sisaldusega ternespiima,” rääkis Poikalainen.
Uue tehnoloogia väljatöötamist juhtinud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi emeriitprofessori Mart Ustavi sõnul põhineb toode hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast toodetud preparaadil. „Töötasime välja tehnoloogia ternespiima antikehade puhastamiseks ning tulemuseks on preparaat, mida saab kasutada sellise nina- ja kurguaerosooli valmistamiseks, millel on toime koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks,” selgitas professor Ustav.
Tegu ei ole ravimiga
Ta rõhutas, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusevastase preparaadiga, mis toimib ninaneelus limaskestade pinnal, kus see saab spetsiifiliselt inaktiveerida viirust SARS-CoV-2.
Esimesest ternespiimast tekkinud vadakuvalkudest enam kui poole moodustavadki antikehad, kusjuures sellist antikehade komplekti võib ühest lüpsist saada kuni 500 grammi. Et lisada sinna ka SARS-CoV-2 vastased antikehad, immuniseeriti lehmi Icosagenis toodetud viiruse ogavalkudega, mis sarnanevad nendega, mida kasutatakse vaktsiinides.
Saadud ternespiimast puhastati välja laktoos ja suurem osa piimavalkudest ning see steriliseeriti võimalike viirus- ja bakterinfektsioonide vastu.
Loomkatsed näitasid, et kui tilgutada ternespiimast pärit antikehade lahust ninna üks tund enne suure koguse SARS-CoV-2-ga nakatamist, suutis see viiruse tiitrit kopsudes oluliselt vähendada.
Ustavi sõnul on eelkliinilised katsed näidanud, et toodetud preparaadil on SARS-CoV-2 neutraliseeriv toime. „Loomkatsed näitasid, et kui tilgutada ternespiimast pärit antikehade lahust ninna üks tund enne suure koguse SARS-CoV-2-ga nakatamist, suutis see viiruse tiitrit kopsudes oluliselt vähendada. See viitab, et meie nina- ja kurguaerosooli preparaat suudab ninaneelus SARS-CoV-2 viirust kinni püüda ja neutraliseerida,” täpsustas Ustav.
Poikalainen ütles, et kui kliinilised katsed lähevad hästi, võib ninapihus olla väga hea viirusevastane vahend, et pandeemiale piir panna.
Võib ka nahka noorendada
Ternespiimal leidub aga veel kasutamisvõimalusi. Idee poolest saab Poikalaineni sõnul seda kasutada ka kosmeetika- ja farmaatsiatoodetes. Näiteks võiks ternespiimast eraldada rasva, mis sobib hästi kosmeetikatoodetesse. „Ternespiim sisaldab palju kasvufaktoreid ja see võiks aidata nahka noorendada,” nimetas teadlane.
Teadus ja Tegu OÜ loodi 2016. aastal ja sinna kuuluvad piimatehnoloog Väino Poikalainen, lihatehnoloog Lembit Lepasalu ja lihatehnoloog Aarne Põldvere. Poikalainen ütles, et pensionile jäädes ei tahtnud teadlased jalgu seinale visata, vaid otsiti endale tegevust. Osaühingu Teadus ja Tegu eesmärk, nagu nimigi ütleb, on teadust teha ja seda ka juurutada. „Öeldakse, et igaühel siin elus on missioon. See on meie missioon,” sõnas Poikalainen.