KOMMENTAAR ⟩ Geograafiline tähis kaitseb algupärast toodet
Kogu Euroopas valmistatakse hulgaliselt suurepäraseid toidutooteid. Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud hea mainega toit võib aga sattuda turul konkureerima samalaadsete toodetega, mis esitavad end algupärase tootena ning kannavad sama või samaväärset nime.
Selline ebaõiglane konkurents heidutab tootjat ning eksitab tarbijat. Seetõttu loodi Euroopa Liidus (EL) 1992. aastal kaitstud geograafiliste tähiste (KGT), kaitstud päritolunimetuste (KPN) ja garanteeritud traditsiooniliste toodete (GTT) märgisüsteem, mis võimaldab ettevõtetel oma toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta.
Kaitstud päritolunimetuse korral pärineb toode kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad sealsamas. Näiteid on tuua mitmeid: Champagne (vahuvein – Prantsusmaa), Grana Padano (juust – Itaalia), Prosciutto di Parma (Parma sink – Itaalia) ja Cava (cava – Hispaania).
Kaitstud geograafiline tähise puhul pärineb toode teatud kohast, piirkonnast või riigist ning vähemalt üks tootmisetapp, kas tootmine, töötlemine või valmistamine peab toimuma antud piirkonnas.
Kaitstud geograafiline tähise puhul pärineb toode teatud kohast, piirkonnast või riigist ning vähemalt üks tootmisetapp, kas tootmine, töötlemine või valmistamine peab toimuma antud piirkonnas.
Toote seos piirkonnaga võib põhineda kvaliteedil või muudel omadustel, kuid ka ainult mainel. Näiteks Schotch Whisky (Šoti viski – SB), Calvados (kalvados – Prantsusmaa), Džiugas (juust – Leedu) ja Havarti (juust – Taani).
Ajalugu vähemalt 30 aastat
Garanteeritud traditsioonilise toote puhul on toode valmistatud traditsioonilisest toorainest, sisaldab traditsioonilisi koostisaineid või on toodetud-töödeldud traditsioonilisel viisil.
Toote nimi väljendab eripära, mis ei ole seotud ühegi geograafilise piirkonnaga. Toote ajalugu peab olema vähemalt 30 aastat. Siia alla kuuluvad näiteks Karjalanpiirakka (Karjala pirukas – Soome), Mozzarella (mozzarella – Itaalia), Jamón serrano (serrano-sink – Hispaania) ja Sahti (koduõlu – Soome).
Tavatoodete puhul on keelatud kasutada tõlgitud geograafilist tähist ja geograafilist tähist, millele on lisatud väljend “liiki”, “laadi”, “maitsega” või muu samalaadne väljend, mis võib eksitada tarbijat ning seeläbi kahjustada algupärase toote mainet ja turupositsiooni.
Kaitstud nimetusi kaitstakse ka muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis on esitatud näiteks pakendil või reklaamis.
Kaitstud tooted ja tootenimetused kantakse registrisse, kus on kirjeldatud nende geograafiline päritolu või traditsiooniline iseloom. Registreeritud KPN- ja KGT-nimetusi võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.
GTT-toote puhul ei pea tootmine toimuma kindlas piirkonnas, küll tuleb kinni pidada registreeritud spetsifikatsioonis väljatoodud nõuetest.
Eesti esimene geograafiline tähis
Eesti esimene kaitstud geograafiline tähis on Estonian vodka, mis registreeriti 27. märtsil 2019. aastal Euroopa Komisjoni poolt.
Estonian vodka on viin, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. Euroopa Komisjoni poolt peaks juba lähiajal ära registreeritama veel teinegi geograafiline tähis, milleks on sõir.
Loodame väga, et Eesti ettevõtjad tutvuvad kaitstud geograafiliste tähiste võimalustega ja võibolla aitab antud märgisüsteemiga liitumine neil edaspidi paremini oma tooteid kaitsta.
- ELis kaitstud nimetustega võib igaüks tutvuda ise ELi geograafiliste tähiste registris eAmbrosia.
- Lisaks võivad tooted olla kaitstud ELi ja ELi väliste riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingutega.
- ELi tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning kvaliteedimärkide kasutamine tasuta. Taotlus nimetuse registreerimiseks ELis tuleb esitada kõigepealt Maaeluministeeriumile.
Lisaks ELis kaitstavatele geograafilistele tähistele on Eestis registreeritud geograafilised tähised, mis omavad õiguskaitset ainult Eesti territooriumil. Need on registreeritud Patendiametis ning on leitavad ameti kodulehel.
Eestis on sel viisil registreeritud ettevõtjate taotluste alusel kuus tähist: Saaremaa (juust), Põltsamaa (juust), Põltsamaa (puuvilja- ja marjavein), Värska (looduslik või karboniseeritud mineraalvesi), Värska (karboniseeritud lauavesi; karboniseeritud maitsestatud lauavesi; karboniseeritud lauavesi rikastatud loodusliku mineraalveega; karboniseerimata joogivesi; karboniseerimata magustatud maitsestatud jook), Värska (karboniseeritud looduslik mineraalvesi).
Pärast EL-i ühinemist ei saa Eestis enam riigisiseselt registreerida geograafilisi tähiseid (põllumajandustooteid, toiduaineid, alkohoolseid jooke), mida saab kaitsta ELi tasandil. Küll saab Patendiametile esitada geograafilise tähise registreerimiseks taotluse toote kohta, mis ei ole kaitstav EL-i tasandil. Näiteks mineraalveed ei ole ELi tasandil kaitstavad.
Kuidas tähiseid kaitstakse?
Eestis kontrollib kaitstud geograafilise tähise kasutamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Kontrolle tehakse nii jae- kui ka hulgimüügiettevõtetes. Kontrollitakse toodete märgistust kaitstavate nimetuste ja tähiste osas, esitlust ning saatedokumente. Kontrolle tehakse ka tootmisettevõtetes veendumaks, et kaitstava toote valmistamine vastab nõuetele ja kaitstud nimetusi ei väärkasutataks.
Tuntud kaitstud nimetusega toode on feta juust. Tegemist on Kreeka kaitstud päritolunimetusega, mis tähendab, et seda juustu saab valmistada ainult Kreeka teatud piirkondades. Kui näiteks söögikoha menüüs on kirjas, et salatisse pannakse feta juustu, siis peab salat seda ka sisaldama.
Kontrollimisel on aga selgunud, et feta juustu asemel on kasutatud tavalist pehmet valget juustu, mille päritolu on midagi muud kui Kreeka. Sellisel juhul peab juust menüüs valge juustuna või õige nimega kirjas olema (nii nagu juustupaki märgistusel).
Samamoodi on järelevalve käigus tuvastatud, et Itaalia kaitstud päritolunimetusega Parmigiano Reggiano (parmesan – Itaalia) juustu asemel on söögikohtades kasutatud toitudes hoopis tavalist kõva juustu. Sellisel juhul on samuti tegu kaitstud nimetuste väärkasutamisega.
Kaitstud nimetuse väärkasutamise korral saab amet teha ettekirjutuse ja määrata trahvi, kuid ka keelata toodete Eestisse toomise.