/nginx/o/2021/04/07/13716962t1he1a0.jpg)
Taimede kasvatamine leevendab stressi – ei lähe minutitki, et interneti otsingumootor pakuks lugeda vähemalt kümmekonda selleteemalist lugu teadlastelt üle maailma. Aga meie teame seda isegi. Teist kevadet koduseks sunnitud eestlasi on tabanud rohenäpluse viirus, millega on loomulikult nakatunud ka Maa Elu pere. Meil taimekastid kodusel aknalaual juba rohetavad ja lähikuudel jagame lugejatelegi oma kogemust, mida ja kuidas kasvatada õnnestub.
Taimekasvatuseks ei pea tingimata aeda omama, pisikese aia saab luua isegi rõdule ja kasvatada võib seal mitte üksnes lilli ja maitsetaimi, vaid ka köögivilju ja marju, isegi kartuleid. Tõsi, sellega peab kindlasti arvestama, et potid ja kastid peavad olema võimalikult suured ja ilma väetamata ei saa kastipõllunduses hakkama.
Lisarammu vajavad taimed kindlasti vähemalt korra nädalas. Igat sorti väetisi on poed pungil ja „keemiat” pelgavad rohenäpud leiavad sealt laia valiku mahetooteid.
Omast kogemusest julgen soovitada vermikompostist ehk vihmaussisõnnikust tehtud tooteid.
Omast kogemusest julgen soovitada vermikompostist ehk vihmaussisõnnikust tehtud tooteid. Kastsin läinud kevadel tomatitaimi vermikomposti lahusega ja nii ilusaid taimi pole ma kunagi varem saanud kasvuhoonesse istutada.
Tänavu 8. märtsil pistsin kahte karpi kasvama tippsibulad, ühte karpi kastsin järgnevatel nädalatel palja kraaniveega, teist vihmaussi tööviljaga. Viis päeva pärast istutamist olid esimesed rohelised ninad mugulatest väljas ja „tavalise” karbi omadel pisut rohkem. Ju siis sattusid sinna paremad mugulad. Edasi aga viskasid vermik-sibulad kasvus silmanähtavalt rohkem juurde.
Oleme harjunud kodusid kaunistama lilleamplitega, aga iga aastaga muutuvad järjest popimaks amplimaasikad ja -tomatid. Olen mõlemaid proovinud kasvatada ja saab saaki küll, aga maasikal on marjakogus pigem väike ja tegu ikkagi iluasjaga, aga tomateid saab õige sordi valikul päris palju suhu pista. Väga hoolas tuleb olla ripp-pottide kastmisega – kesksuve kuumadel päevadel võib ampel vajada vahel isegi kaks korda päevas kastmist ja ilma väetamata on saak niru.
Kuumaasikad peaksid kasvama ka rõdukastis – kui hästi see paika peab, kontrollime tänavu üle, kõik me kolm külvasime oma laste rõõmuks erinevaid kuumaasikasorte.
Kuumaasikad peaksid kasvama ka rõdukastis – kui hästi see paika peab, kontrollime tänavu üle, kõik me kolm külvasime oma laste rõõmuks erinevaid kuumaasikasorte.
Köögiviljadest võib mitut sorti salatitaimede kõrval potis kasvatada näiteks kurki, aga tuleb arvestada, et kurgitaim väntsutamist ei talu, seega leidke talle päikseline, aga tuulevarjuline koht. Herne võib panna rõdu seinale ronima. Kohe nüüd aprillis võib rõdukasti külvata redist, tilli ja salateid. Miks mitte proovida kasvatada põnevate lehtedega ja väga tervislikku lehtkapsast ehk kalet, aga see taim vajab kindlasti palju vett.
Rõduaia tarbeks seemneid ostes tasub müüjale mainida, mille tarbeks seemneid otsite, sest aretatud on just pottides kasvatamiseks mõeldud sorte.
Kui köögis avastate, et kartul on idud välja ajanud, tõstke need mugulad kõrvale idusid kasvatama. Ilmade soojenedes võite mugulad kasvõi suurde kilekotti mulla peale panna ja natuke mulda peale raputada. Kui rohelised pealsed pisut kasvanud, siis veel mulda lisada ja nii võite ehk juba jaanipäeva paiku isekasvatatud värsket kartulit nautida.
Kui koroonapiirangud poodi taimepotte ja -kaste ostma ei lase või olete taaskasutuse usku, võib taimi istutada igasugustesse anumatesse, peaasi et põhjas oleks liigse kastmisvee ärajooksuks augukesed ja nagu öeldud, mida suurem anum, seda lihtsama vaevaga saaki saada õnnestub.
Kui rõdu on päikespoolne, tuleb valmis olla selleks, et muld kuivab kiiresti läbi. Selle vastu leiab abi, kui segate mulla sisse aiakaupade riiulitel müüdavat veegeeli.
Olen üle kolmekümne aasta olnud usin rohija ja abitööline, ettekasvatuskogemus puudub, mistõttu võtsin katse korteris midagi ise kasvatada rõõmuga ette. Alustasin ettevaatlikult hernevõrsete, rukola, amplitomati ja kuumaasikatega.
Eksperiment algas 10. märtsil, kui panin maha herned ja rukola. Otsustasin kohe, et kasutan kodus olevaid anumaid, ei hakka uusi soetama. Usk endasse pole kuigi suur. Neli päeva hiljem olid võrsed väljas, kümne päevaga nii suured, et need, mida lapsed polnud nahka pannud, läksid salatisse. Hernevõrsed on raudselt uued meie pere lemmikud. Märtsikuu lõpu seisuga oli sirgumas juba teine laar ja suurel reedel läksid need omleti kõrvale salatisse.
Kui hernestega on lihtne, siis rukola kohta tegin eeltööd: seemned tuleb panna ainult õhukese mullakatte alla ja piserdada veega. 12. märtsil pistsid rukolad nina mullast välja, elevus oli suur, sest rukola on mu suur lemmik, aga pärast nädast kasvamist jäi kõik toppama. 29. märtsil pidin tunnistama kaotust: ei saa aru, miks mul pole kauneid rukolataimi nagu Teelel, kes enda omadest foto saatis. Aga samal päeval panin uued seemned mulda. Paari päevaga olid kenad taimed jälle väljas. Näis!
Tomatiseemned mulda ja mulla peale kuumaasikaseemned panin 12. märtsil. Panin Riina soovitusel mulda ‘Vilma’ tomatit, sest tahan neid kasvatada korteris pottides ja hiljem rõdul. Neid annab pikemalt oodata ja kuu lõpuks olid kenad väiksed kuumaasikad ka end välja ajanud. Seiklus jätkub!
KADRI SUURMÄGI
/nginx/o/2021/04/07/13716963t1hb549.jpg)
Naistepäeva õhtul premeerisin end potipõllunduse pooltunniga. Tavaliselt ma nii varane ei ole ja teen seda rõdul koos lastega, aga sel korral püüdsin vähema koristamisvaevaga hakkama saada.
Nii sai 8. märtsil kasvama pandud rukola, salat, koriander, spinat, hernes, kress, kirsstomat. Kaks päeva hiljem ka kuumaasikad. Kolme esimest olen varemgi aknalaual ja rõdul kasvatanud, teiste osas kogemus puudub, aga erilist eeltööd ma ka ei teinud. Tänu Riina soovitusele teadsin kuumaasika seemned mulla peale puistata.
Juba kolm päeva hiljem avastasid põnnid esimesi salati- ja rukolatupse, kaheksa päeva pärast külvamist olid kõik taimed pea mulla alt välja pistnud. Kuumaasikal kulus selleks kümme päeva ja taimed on tänaseni päris pisikesed.
Kuna mul saab alati seemneid mulda liiga tihedalt, harvendasin salatit, pärast mida ei ole see erilist elujõudu sisse võtnud. Ma muidugi ei väeta ka neid, saavad kastmiseks tavalist kraanivett. Igatahes samal ajal Click&Grow’sse lambi alla kasvama pandud salati lehti saab juba rõõmsalt võileivale panna.
Küll aga olin ettevaatlik herneste muldapistmisel: panin neid pigem hõredalt. Läinud nädalavahetusel, kui üheksa hernevõrset juba 10 cm pikkuseks olid võrsunud ja neid sööma hakkasime, sain aru, et üheksast taimest perele ei piisa. Õige pea lähevad uued herned mulda ja nüüd juba päris tihedalt.
Neli tomatitaimegi tuleb eraldi pottidesse ümber istutada, sest ma ei osanud unistadagi, et igast seemnest taim tärkab. Põnevust igatahes jagub ja kui ma need rõdukõlblikuks suudan kasvatada, saab küll enda üle pisut uhkust tunda.
TEELE ÜPRUS
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)