Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kust mõrtsukate abiline tuleb?

Copy
Meil riitsinus avamaal ei talvitu ja teda kasvatatakse ilutaimena.
Meil riitsinus avamaal ei talvitu ja teda kasvatatakse ilutaimena. Foto: Peeter Langovits

Piimalilleliste sugukonda kuuluvat riitsinust kutsus vanarahvas lipstokiks, aga teame teda ka kui kastoor­õlitaime. Piiblis on riitsinust nimetatud kiikajonipuuks.

Enam kui 6000 aasta vanune taim oli tuntud juba Vana-Egiptuses, kus ta seemnetest saadud kastoorõli kasutati lambiõlina, kosmeetikas ja lahtistina.

Troopiline seebivahutaim

Riitsinusõli on väärtuslik aine seepide, küünalde ja veekindlate kangaste valmistamiseks. Just kastoorõli paneb seebi tublisti vahutama. Õli kasutatakse ravimi- ja keemiatööstuses, samuti tööstusliku määrdeainena ja biodiislikütuse komponendina. Hawaii saartel on ülipopulaarsed kaelakeed, mida valmistatakse riitsinuse seemnetest.

Looduses kasvab riitsinus päris puukõrguseks, kuni nelja meetrini, kuid vaid troopikas. Meil ta avamaal ei talvitu ning teda kasvatatakse ilutaimena.

Punakad või rohelised lehed meenutavad veidi hobukastani omi. Suvel ilmuvad taimele püstised õisikud, pärast õitsemist aga sügiseni püsivad ogalised kerajad viljad, mis võivad olla erkpunased, rohelised või roosad.

Mürgisem kui kobra

Ritsiin, mille avastas 1888. aastal Tartus biokeemik Peter Hermann Stillmark, on äärmiselt mürgine valk, mis peitub riitsinuse seemnetes. Õlis ritsiini pole, sest see jääb õli valmistamisel pressimisjääki ja laguneb kuumpressimisel.

Ritsiin on kaks korda mürgisem kui kobramürk ning olnud mõrvaritele ustav abimees: soovimatu isiku kõrvaldamiseks oli lihtne torgata teda ritsiiniga määritud vihmavarjuotsaga.

1978. aastast on teada juhtum Bulgaaria kirjaniku ja dissidendi Georgi Markovi surmast: Markovit rünnati Londonis Waterloo sillal ritsiiniga määritud vihmavarjuotsaga. Torge jalga viis veremürgituseni, millesse mees mõne päeva pärast suri.

USA näitlejanna Shannon Richardson, kes 2014. aastal läkitas ritsiinipaki nii Barack Obamale kui ka New Yorgi linnapeale Michael Bloombergile, saadeti teo eest 18 aastaks vangi. 2020. aasta septembris sai ka Donald Trump pakikese ritsiiniga, seda on saadetud ka USA kaitseministrile ja mereväejuhile ning üldse on see üks levinud mürk.

Juba 2–6 seemne söömine on täiskasvanule surmav, väikelapsele piisab ühest-kahest.

Pese juukseid, määri jalgu

Riitsinusõli on aga hea juuste pesemisel, kui soovitakse nende kasvu kiirendada. Õli ennetab juuste väljalangemist, otste lõhenemist ja kõõma teket. Asjatundjad on soovitanud kanda õli otse juustele või segada munakollase ja meega maskiks.

Kosmeetikud on andnud nõu määrida õli huultele kaitseks külma eest. Väsinud jalgu on hea võida kastoorõliga enne magamaminekut ja panna siis ööseks jalga puuvillased sokid. Õli pehmendab nahapaksendeid ja konnasilmi ning aitab akne korral.

Peamiselt on õli tuntud siiski lahtistina, toimiv kogus on 15–30 grammi ehk 1–2 supilusikatäit ning toime saabub 4–6 tunniga. Sellest peaksid aga hoiduma rasedad, sest see võib esile kutsuda enneaegse sünnituse. Ka ei tohi soovituslikku annust ületada: tekkida võivad kõhuvalu, iiveldus ja soolespasmid.

Vanarahvas teadis, et ussihammustuse vastu lipstokist paremat abimeest polnud: juur pesti puhtaks ja asetati ussihammustuse kohale. Koduõue istutatud riitsinus hoidnud ka usse majast eemale. Tuntud võte oli ka riitsinuse lehe seadmine paistetusele, mis siis ruttu kadus. Leidub kirjeid, kus väidetud, et lipstok aitab saja haiguse vastu.

Kommentaar

Margus Vahtramäe.
Margus Vahtramäe. Foto: Erakogu

Margus Vahtramäe

Kanepi Aiandi tegevjuht

Meie Kanepi Aiandis kasvatame riitsinust suvelillena tema omapäraste suurte lehtede, ägedate ogaliste viljade ja kõrguse pärast. Riitsinus kasvab meil meeter kuni poolteist kõrgeks ja on üsna tore aktsenttaim. Ta hakkab alati silma, sobib hästi soolotaimeks. Enim leiavad kasutust punaste lehtede ja viljadega sordid, mis annavad kombinatsioonidesse värvi, harvem roheliste lehtede ja roosade viljadega sordid.

Eestis tuleb riitsinuse taimed kasvuhoones ette kasvatada. Parim külviaeg on märtsi lõpp või aprilli algus. Ettekasvatus keeruline pole, lihtsalt valige kohe veidi suurem pott (0,75–1liitrine) ja hiljem istutage ta 1,5–2liitrisesse potti. Kuna riitsinuse seeme on üsna suur, on näiteks lastel huvitav jälgida seemne idanemist ja idulehtede seemnest väljatulemist. Valmis istikuid on aiandites saada mai keskpaigast juuni alguseni. Kasvukohaks soovib riitsinus viljaka mullaga parasniisket päikselist ala. Kui taim on korralikult juurdunud, talub ta päris hästi ka põuda, aga süüa tahab ikka. Rohkes päikeses hästi väetatud taim on lopsakas ja kontrastsete värvidega – riitsinus oma täies hiilguses.

Tagasi üles