Muidu raisku minev ternespiim võib aidata koroonatki vältida

Lembit Lepasalu (vasakul) ja Väino Poikalainen, lisaks pildilt puuduv Aarne Põldvere ei tahtnud pensionile jäädes jalgu seinale visata ning asutasid osaühingu Teadus ja Tegu. Foto: Erakogu

Et tervist turgutada, ei ole vaja tarbida uhke nimetusega välismaiseid preparaate. Eestis väärindab OÜ Teadus ja Tegu ternespiima, millel on palju kasulikke omadusi. Osaühing on seotud ka ninaaerosooli loomisega, mis võib aidata vältida koroonanakkust.

Teadus ja Tegu OÜ asutajaliige, piimatehnoloog Väino Poikalainen rääkis, et peamiselt tegelevad nad ternespiima väärindamisega. Piima, mida lehm lüpsab pärast poegimist, nimetatakse ternespiimaks. Ternespiimas on tavapiimaga võrreldes ligi kaks korda rohkem kuiv­ainet ja viis korda rohkem valku. Seda põhjustavad eelkõige immuunglobuliinid, mida poegimisjärgne ternespiim sisaldab 5–10% (tavapiimas 0,06%). Immuunglobuliinid ehk antikehad kaitsevad organismi paljude üldlevinud bakter- ja viirusnakkuste vastu.

Ternespiim on vasikatele eluliselt oluline. Ternespiimast ilma jäänud vasikad võivad sageli surra, sest sündides puudub neil immuunsus. Kui laps saab sündides immuunsuse platsenta kaudu ja ema immuunkehad kanduvad ka lapse verre, siis lehmadel see nii ei käi. Aga vasikaski vajab immuunsust nakkuste vastu, mis teda ähvardavad. Ternespiimas on tohutul hulgal antikehi ja bioaktiivseid ühendeid, mis on vasikatele ülivajalikud, et nad elaksid paar nädalat, enne kui neil endil loomulik immuunsus tekib.

Iga vasikas peaks saama umbes 200 grammi immuunkehasid selleks, et esmane immuunsus tekiks. 200 grammi tähendab, et vasikas peab jooma kolm-neli liitrit ternespiima korraga. Vasika magu on aga niivõrd väike, et sinna mahub korraga ainult kaks liitrit piima.

tikub raisku minema

Poikalainen ütles, et tavaliselt jääb lehma ternespiimast pool või isegi enam järele.