Inimesed taasavastavad maakeldreid

Maakeldrite populaarsuse kasvu taga on inimeste paranenud elujärg ja ellusuhtumise muutus: hinnatakse maalähedust ja isekasvatatud toitu. Foto: Revonia Keldrikoda

Paarkümmend aastat tagasi valmis Eestis uusi maakeldreid harva, ent nüüd on pilt tänu uute ja mugavate lahenduste pakkujatele muutunud.

„Kui üheksa aasta eest betoonmoodulitest maakeldreid tootma ja paigaldama hakkasime, tundsid huvi üksikud. Telliti kümmekond moodulkeldrit aastas, nüüd oleme jõudnud kolmekohalise arvuni. Kokku oleme teostanud 450 projekti. Edeneb ka eksport, Eestist välja viime viiendiku toodangust,” kinnitas osaühingu Revonia Keldrikoda juhataja Rauno Oja.

Lihtne ja tõhus lahendus

„Selles, et maakeldrid on taasavastatud, võime suure osa „süüst” enda peale võtta,” muheles Oja. „Turundada on tulnud kõvasti. Algaastatel vaadati meile mõistmatult otsa – kuidas saab maakeldrit betoonist toota ja seda tellija jaoks kiiresti ja mugavalt püsti panna. Maakeldreid kujutleti niiskete ja ämblikuvõrke täis kõledate paikadena, aga suutsime selle eelarvamuse murda. Moodsad maakeldrid on ilusad ja puhtad, paljudele hingelähedased kohad.”

Mõistagi saab keldri ise otsast lõpuni valmis ehitada või otsida oskustega spetsialistid, aga viimaseid napib ja ehitus võib venida mitme kuu pikkuseks. Rahakulu jääb aga Oja hinnangul samasse suurusjärku. Väiksema ja lihtsama moodulitest maakeldri saab püsti 6500 euroga, kõige populaarsema lahenduse ehk 12ruutmeetrise moodulkeldri eest tuleb maksta kuni 15 000 eurot, lisandub käibemaks.

Maakeldrite populaarsuse kasvu taga on inimeste paranenud elujärg ja ellusuhtumise muutus – hinnatakse maalähedust ja isekasvatatud toitu. „Kui teil on sügisel rohkelt õunu käes, siis nende kevadeni säilitamiseks on maakelder sisuliselt ainus variant. Vähem tähtis pole ka silmailu, mida kaunilt kujundatud kelder pakub,” rääkis Oja.

Kartulihoidlast veinikeldrini

Sõna kelder on antud kontekstis veidi tinglik, sest tegelikult saab osaliselt maa alla ja samadest moodulitest kokku panna muudegi funktsioonidega ruume ja koguni suuri hooneid. Saunad, hoiukambrid, veinikeldrid, väikesed töökojad, miks mitte jõusaalid, loetles Oja võimalusi.

Hiljuti valmis Pärnumaal 130ruutmeetrine Revonia Keldrikoja ristvõlvitud moodulitest näidiselumaja, millel aknapinda rohkem kui traditsioonilisel elumajal. Kuna maa-alused ehitised kasutavad tõhusalt maa passiivenergiat, on ka hoone küttekulu väike. „Asub see Pärnu jõe kaldal kena nõlvaga kohas. Tavapäratut elukohta soovinud tellija tegi põhjaliku eeltöö, aga argumendid kõnelesid meie kasuks. Lisaks annab ruumilise mooduli lahendus võrreldes traditsiooniliste ehitusvõtetega suure ajavõidu, 130ruutmeetrise maja paigaldus võttis aega kõigest kaksteist tundi. Kui tegu väiksema keldriga, saab hakkama mõistagi palju kiiremini,” selgitas Oja.

Arvestama peab, et kui moodulkeldri pind jääb alla 20 ruutmeetri, siis ehitusluba vaja ei ole, aga suuremate jaoks küll. Kas esitada tuleb ehitusteatis, see sõltub omavalitsusest.

Maa-alune kelder hoiab jahedust

Valikuvõimalust maakeldri või mõne moodulhoone tellijal jagub, sest lisaks ristvõlvitud moodulitele pakutakse kuppelvõlvitud ja kaarvõlvitud mooduleid ning neist saab omakorda kombineerida sadu lahendusi. „Omavahel saab liita kõiki võlvitüüpe ja teha isegi mitmesajaruutmeetriseid täiesti avatud ruume,” kirjeldas Oja.

Keldrit ehitama hakates tuleb läbi mõelda, mida hoiustada plaanitakse. Selle järgi sätitakse ruumide ventilatsioon ja niiskusavad. Foto: Revonia Keldrikoda

Esimesena tulekski kliendil mõelda, mida ta hoiustada tahab. Selle järgi sätitakse ruumide ventilatsioon ja niiskusavad. Näiteks kartulite jaoks peaks olema täiesti eraldi kamber. Järgmisena tuleks vaadata, kuhu kelder visuaalselt sobiks. „Seejärel tasub külastada meie tehast, kus tutvustame kõiki võimalusi. Enne tellimust vaatavad meie spetsialistid maa-ala üle ja teevad kindlaks parima asukoha. Vältida tuleks päikesele avatust, liiga vesiseid kohti, puujuuri. Nüansse on palju,” selgitas Oja.

Maakeldri ehitamiseks on ideaalne, kui pinnasevesi jääb meetri kuni pooleteise sügavusele, seega päris igasse kohta maakeldrit asetada ei saa. Kui on väga vesine pinnas, aga tahate keldri osaliselt maa alla viia, tuleb rajada drenaažid või ülepumpla.

Teine variant on kolida maa peale, aga kui maa alla ulatuvas keldris on kuumematel suvekuudel sooja 10–12 kraadi, siis maapealses neli-viis kraadi enam ja selle kompenseerimiseks tuleb ventilatsioonitorud viia sügavamale või kasutada kliimaseadmeid.

„Kui omanik on investeerinud veinidesse, mis eeldavad väga ühtlast temperatuuri, on mõistlik kasutada tehnika abi,” kommenteeris Oja.

Toodavad ja paigaldavad

Kui maakeldri tellimise otsus küps, tuleb teha ettevalmistused. „Meie tegeleme tootmise ja paigaldusega. Hea meelega jätame kaeve- ja haljastustööd kliendi enda teha või organiseerida, igas Eesti piirkonnas on teenusepakkujad olemas. Aga tuleb ette neidki, kes näitavad tulevase keldri asukoha meile kätte ja jätavad kõik muu meie vastutada, eks siis kasutame koostööpartnereid,” rääkis Oja.

Pärast tellimuse sisseandmist tuleb umbes kuu aega oodata. Selle ajaga valmivad betoonelemendid, riiulid, sepised, uksed, elektriühendused, ventilatsioon, soojusisolatsioon ja muu viimistlus.