Läbimurre taimekaitses: RNAi-pestitsiid mõjutab vaid üht kahjuriliiki
Pestitsiidide ohtlikkus kasulikele organismidele on üks tõsisemaid muresid põllumajanduses, mistõttu otsivad teadlased innukalt uusi keskkonnasäästlikumaid ja liigispetsiifilisemaid lahendusi. Eesti Maaülikooli, Genti ja Maastrichti ülikooli teadlased astusid selles osas pika sammu edasi.
Ajakirja Nature valdkondlikus väljaandes Communications Biology ilmus teisipäeval artikkel, milles kirjeldatakse kaheahelalist RNA (dsRNA) preparaati, mis on teadaolevatest kõige liigispetsiifilisem pestitsiid. Potentsiaalselt mõjub see üksnes kindlale kahjuriliigile kõiki teisi liike ohustamata.
Eesti Maaülikooli, Genti ja Maastrichti ülikooli teadlaste koostöös uuriti pestitsiidi mõju hiilamardikale, kes on rapsi üks tähtsamaid kahjureid. Selgus, et disainitud RNAi tõhusus sõltub dsRNAga töödeldud rapsi tolmukate söömise kestusest ja sagedusest. Selleks töödeldi rapsi õisi dsRNAga, toideti nendega hiilamardikaid ja seejärel analüüsiti geenivaigistamise teel saadud putukate suremust. Katses olnud putukaid söödeti töödeldud õitega kas lühiajaliselt (kolm päeva) või krooniliselt (17 päeva).
Tulemustest selgus seegi, et lühiaegsel hiilamardikate toitmisel tekkis märkimisväärne suremus ainult suurte dsRNA kontsentratsioonide korral. Samas kroonilise ja väikese dsRNA kontsentratsiooniga dieediga oli putukate suremus sarnane lühiaegse suure dsRNA kontsentratsiooniga. Tulemus on tähtis seetõttu, et aitab optimeerida dsRNA töötluste pritsimiskoguseid põllutingimustes.
Uurimuse juhtiv autor on Eesti Maaülikooli doktorant Jonathan Willow ja töörühma juht taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.