Teist kevadet koduseks sunnitud eestlasi on tabanud üks tore hullus – rohenäplus. Loomulikult on sellega nakatunud ka Maa Elu pere.
Nädala mõte: nakatusime meiegi
Need, kel oma aed, ootavad pikisilmi kevadet. Oi kui mõnus on esimest korda labidas mulda lüüa ning hilisem seljavalu vahepeal võõraks jäänud tööst ei tundu sugugi hull. Tegelikult algab aiahooaeg juba õige pea pärast aastavahetuse ilutulestikku, sest siis istub aiahull ekraani taha ja hakkab seemnepoode läbi kammima. Veebruaris saab juba esimesed külvid tuppa teha ja taimede tärkamist ootama asuda.
Taimekasvatuseks pole sugugi aeda vaja, piisab rõdust, kus pottides annab kasvatada lillede kõrval supirohelist ja isegi köögivilju. Tõsi, söödavate taimede kasvatamine rõdukastides eeldab pisukest eeltööd, et ikka sobiv muld leida, ning kindlasti peab olema järjekindel kastmisel ja väetamisel. Samas on see väga lõbus töö, mis meeldib eriti pere pisematele liikmetele.
Aiandus pole tänapäeval enamikule aiaomanikest enam sundus, vaid meelelahutus või pigem teraapia.
Aiandus pole tänapäeval enamikule aiaomanikest enam sundus, vaid meelelahutus või pigem teraapia, mis aitab ümbritsevast hullusest rahuneda. Jah, me kasvatame küll köögivilju, aga reeglina tuleb väiketegijal isekasvatatu kätte kallimalt, kui suurest ketipoest saaks. Küll aga on otse peenralt korjatu võrratult parema maitsega ja loomulikult saab ise kasvatades valida, kui puhast toitu pere suhu pistab.
Maa Elu tegijate katsetustest taimekasvatuse vallas saate lugeda meie tänaselt aiaküljelt. Osa meist on veel üsna algajad, aga nagu veenduda võite, siis saak kasvab rõõmustavalt hea. Loodetavasti innustab meie eeskuju neidki, kes seni peljanud näppe mullaseks teha. Uskuge, taimekeste kasvatamine on tegelikult imelihtne.
Kel juba aknalaual midagi toredat kasvamas, jagage oma rõõmu meiegagi. Maa Elu ootab lugejate pilte ja nippe taimede ettekasvatamise kohta aadressil maaelu@ajaleht.ee, et neid siis kõigi lugejatega jagada.