/nginx/o/2021/04/07/13716071t1h7e75.jpg)
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnas, et haneliste suure arvukuse ja põhjustatud kahjustuste tõttu ongi põllumeeste ja lindude vastasseis muutunud kriitiliseks, mistõttu talunike pettumus on mõistetav.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnas, et haneliste suure arvukuse ja põhjustatud kahjustuste tõttu ongi põllumeeste ja lindude vastasseis muutunud kriitiliseks, mistõttu talunike pettumus on mõistetav.
Jah. Ootused olid kõigil erinevad. Põllumehed nägid lahendusena kevadise letaalse heidutusjahi ulatuslikku lubamist, linnukaitsjatel oli ootus, et see on välistatud.
Läbirändavate lindude arv on viimasel kümmekonnal aastal kiiresti kasvanud ja vastasseis muutunud kriitiliseks. Proovisime leida kesktee ja sel aastal lubame viies maakonnas kevadel kontrollitud tingimustel letaalset heidutamist.
On tulnud esimesi signaale, et loodus ise on hakanud arvukust reguleerima, kuid praegu veel selget pööret toimunud ei ole.
Olud nii Eestis kui mujal Euroopas on muutunud hanedele soodsamaks – kasvatatavad kultuurid on ahvatlevamad ja põllud suuremad, mistõttu linnud kardavad vähem. See kõik mõjub nende sigivusele hästi.
Samal ajal on inimene kui jahimees aina osavam, mistõttu ei saa piiranguteta jahipidamist lubada. Samuti on kasvanud linnukaitseline teadlikkus. Proovisime kavas kõiki valdkondi arvestada ja lahendusi pakkuda.
Rõhutasime ka tegevuskavas, et tegu on adaptiivse kavaga, teadvustame, et see, mis on sel kevadel lubatud, võib muutuda. Emotsioonide kõrval on jäänud ehk tähelepanuta, et plaanime algatada hanekonsortsiumi ehk ümarlaua, mis käiks paar korda aastas koos. Lisaks põllumeestele ja linnukaitsjatele jahimehed, loodusturismi edendajad või lennu- või veterinaarohutuse spetsialistid, kes olid ka praegu kaasatud. See saab olema keeruline ülesanne, sest kõikide soove täita pole võimalik, aga Keskkonnaamet vahendajana annab endast parima.