Mahemaa vähenemise kiuste loodetakse pool Eestist muuta mahedaks
7. aprill 2021, 08:14
/nginx/o/2021/04/07/13716052t1h56a1.jpg)
Eesti mahe- ja keskkonnaorganisatsioonid Eesti avalikkust ja põllumajandustootjaid vähendama pestitsiidide kasutust aastaks 2025 poole võrra ja tagada Eesti riigi maheala pindala suurenemine 51% kogu maismaast. Mullu maheda põllumaa ja maheettevõtjate arv hoopis vähenes.
“Täna moodustab Eesti kogu põllu pindalast mahepõllumajandusmaa 23%. See on jõudnud väga lähedale tänasele Euroopa Liidu roheleppe eesmärgile, mis on 25%. Selleks, et saada rohkem pestisiidide jääkide vaba toitu ehk mahetoitu, on vaja hoida ja suurendada maheala. Kiiresti on järele vaja aidata meie mahetootmise võimekus ning tooraine kvaliteet. Soovime, et mahe mõtteviis ja soovitud mahemajanduse tulemuseni jõudmine poleks vaid üksikute entusiastide tegevus, vaid kõnetaks laiemat sihtrühma ja riigi esindajaid,” selgitas algatust eestvedava Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.
Kulderknup ütles kevadise teavitusprojekti selgituseks, et Eestis on mahepõllumajandust edendatud 30 aastat, nüüdki juhitakse tähelepanu 12. aprillini toimuvale uute mahepõllu- ja metsamaade registreerimisele ja võimalusele alustada mahepõllumajanduslikku tootmist.
Metsamaadelt saaduste korjamiseks saab taotluse esitada aasta ringi.
Mahepõllumajandusmaad ja korjealad kantakse Põllumajanduse- ja Toiduameti maheregistrisse ja Maa-ameti mahealade kaardile ning seeläbi aidatakse ühiselt kaasa globaalsele rohepöördele: teavitatakse avalikkust, põllumehi ja kauplusekette, kui oluline on kõigi elusorganismide tervisele keskkonna puhtus ning elurikkus.
MAHEPÕLLUMAJANDUSMAA MULLU VÄHENES
- Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Aasta varem oli mahepõllumajandusmaad 348 hektari ehk 0,2% võrra rohkem.
- Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2020. aastal kokku 2050. Tunamullusega võrreldes vähenes nende arv 10 võrra ehk 0,5%.
- Mahepõllumajandusettevõtted on aga aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2020. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 109 ha mahepõllumajandusmaad.
Kulderknupu sõnul on Eesti põllumajanduses mürkkemikaalide kasutamine praeguseks jõudnud kõrgeima ajaloolise tasemeni: “Põllumajandusuuringute Keskuse 2020. aasta kogumiku andmetel on Eestis 10 aastaga erinevate pestitsiidide arv ühe põllumullaproovi kohta kasvanud 0,61-st 7-ni. Samuti viidatakse kogumikus, et pestitsiidide segud on sageli toksilisemad kui iga kemikaal eraldi.”
Üleskutsega ühinenud organisatsioonide hinnangul on oluline vähendada mürkkemikaalide kasutust nii keskkonnas kui ka toidulaual.
Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman ütles, et Eestit on õnnistatud rohkete looduslike aladega ning meie pärandniidud ja metsad on enamasti pestitsiidide vabad.
“Põllumajanduses kasutuses olevatel aladel peaksime kindlasti senises rohkem pöörama tähelepanu mahemajanduse laiendamisele ja elurikkuse toetamisele. Ka iga aiapidaja ja maaomanik saab panustada elurikkuse toetamisse ja vältida pestitsiidide kasutamist. Kindlasti tasub lugeda müügil olevate vahendite silte ja tutvuda igaühe looduskaitse võtetega. Oleme selliseid soovitusi ja õppevideosid erinevatelt organisatsioonidelt koondanud ühise üleskutse kodulehele.”