Märtsikuu lõpunädalad tegid põldudele liiga

Mullu käis kevade esimesel päeval mõnel põllul juba kevadkünd, tänavu tuleb veel masinate põllule laskmisega oodata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavune kevad on piirkonniti erinäoline: kus annab öökülma, seal saab juba väetada, kus ei anna, seal tuleb piirduda vaid rohumaade rullimisega või lihtsalt Võrumaa põllumehe kombel põlde vaadeldes oodata maa tahenemist, sest kiirustamisega pole mõtet põlde rööpasse sõita.

„Täna sai käsi valgeks tehtud,” rõõmustas esmaspäeval Viljandi- ja Järvamaal teravilja kasvatav Mägede OÜ juht Raido Allsaare, „tegime algust taliviljade pealtväetamisega.”

Kuigi tänavuse märtsi alguse pilt põldudel oli palju ilusam kui eelmine aasta, rikkus koos astronoomilise kevadega saabunud lumi ja külm tuul kõik ära. „Märtsi viimase kahe nädala ilmad külma ja tuulega kahjustasid põldusid. See oli üllatav, kuidas tuulekülm lumevabal põllul laastas eelkõige teraviljapõlde,” lausus Allsaare.

Väetama kohe, kui saab

Kas see toob kohe saagikadu, on mehe meelest vara öelda. Kuid ega midagi kiita ka pole, sest tema teraviljal on tänavu varasemast rohkem haigusi küljes ja nüüd veel külmakahjustus. „Kahe nädala pärast on pilt selgem. Sõltub, kui kiiresti jõuame väetatud ja mis tulemuse esimesed väetiseringid põldudele on andnud,” selgitas ta.

Et väetamist on vaja taliviljadele vaja teha kiiresti, tuleb seda teha siis, kui saab. Põldudel sõiduks on vaja parajaid miinuskraade ja neid on kevaditi just öösel. „Täna (29. märtsil – toim.) oli üks külmakraadidega öö, saime kella kolmest kaheksani väetada. Rohkem ei kannatanud põllul olla, läks liiga plögaseks,” märkis ta. Kahte sellist öise külmaga tööpäeva on veel vaja, siis saaks Allsaare väetiseringi peale.

Kevade algus on põllumehele eriti kiire aeg ja nõuab töödega põllupõhist lähenemist. Piiratud ajaga tuleb kõik tööd õigel ajal tehtud saada. „Taliraps ja -rukis kasvatavad juba uusi võrseid ja vajavad kiiret väetisega turgutust, talinisu ja -odra põllud pole veel ärganud ja sinna on natuke vara minna.”

Kuigi Allsaare on oma põldudel märganud ka lumiseene kahjustusi, näeb ta kevadist seisu siiski pigem positiivse poole pealt.

Ka Järvamaal Järva-Jaani kandis tegutsev Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa märkis, et lumiseen on põldudele kahju teinud, rohkem just neil aladel, mis alles hakkavad lume alt välja tulema. Nii pole ta veel masinatega põldudele saanud, ka esmapäeval sättis veel viimaseid kevadtööde plaane arvutis. „Selle nädalavahetusega alles hakkasid põllud paiguti kandma, laiguti on meil siin veel lundki. Pole mõtet kiirustada. Sel nädalal hakkame vast raskete rullidega rohumaadel rullima,” arutles ta. See tegevus vähendab põldudel sigade kahjustusi, surub maasse kive ja mutimullahunnikuid. „Rullimist paljud enam ei teegi, kuid meie teeme.”

Päevade küsimus

„Ka lägalaguun on täis. Kuigi põldudele võib nüüd läga laotada 20. märtsist, pole see tänavu füüsiliselt võimalik, põllud ei kanna veel,” märkis Kallakmaa. Kuid ta usub, et sellegi töö algus on vaid päevade küsimus. Mees teab, et läbi kevade tuleb osata töödeks momente tabada ja see teadmine, millal on parim aeg, tuleb kogemuse pealt. Temal on kogemust agronoomina üle kolmekümne aasta. „Taliraps, -nisu ja -oder on põldudel normaalses olekus,” kinnitas ta. Seda ütleb ta põldudelt sauna kasvama toodud mätaste pealt. Need läksid tal kenasti kasvama.

Märtsi lõpus maha sadanud lumi muutis põldudel tooni küll veidi teisemaks, kuid palju ta sellele ei mõtle. „Kui midagi ongi nüüd nihu, ega ma midagi teha nagunii ei saa. Ikka pean ootama ilma soojenemist ja eks siis ole näha, kui ööpäev läbi on sooja viie kraadi ringis. Alles siis hakkab kevadine vegetatsioon korralikult tööle.”

Kuna tema põllud pole tänavu nii erkrohelised, pole neil ka suuri haneparvesid. „Vähemalt nii paljugi head, kuid olen üsna ebauslik ja väga palju ette hõisata ei julge milleski,” lisas ta.

Hanesid pole

Ka Võrumaal teravilja kasvatava Jaagumäe Agro OÜ üks juhtidest Mart Timmi imestas, et nende põldudel tänavu hanesid pole. „Meilgi põllud väga ei roheta, pigem on külmadega rohkem siniseks tõmbunud,” märkis ta.

Ka on põldudel mõningane lumiseene kahjustus. Küll vähem kui Kesk-Eesti põldudel, usub Timmi, sest Võrumaal tulid talvekülmad soojale maale. Lumiseene kahjustusi vähendas veel veebruari lõpus ja märtsi algul sulanud lumi. „Hästi mõjus, et põllud said kevadpäikest. Nii on välja läinud vaid mõni protsenti viljast,” mainis ta.

Eriti hästi säilis üle talve taliraps, mis võtab juba uut elu sisse. Timmi pani ka tähele, et talioder, mida nad külvasid soovitatud 5. septembril, pole nii ilus kui see, mida sai külvatud 15. septembril. „Tundub, et hilisemal külvil on väiksem oras ja nii ka vähem lumiseene kahjustust. Need põllud on palju rohelisemad.”

Timmi annab tänavusele karge külmaga talvega põldudele hindeks neli, mis on küll väiksem kui möödunud Inglise talvega aasta hinne viis. „Tänavu on piirkonniti pilt hästi erinev, sõltuvalt sellest, kus maa külmus, kus mitte,” lausus ta.

Kevadtöödega pole Võrumaal veel alustatud, sest Timmi meelest pole mõtet põlde rööpasse sõita. See pole lihtsalt ilus vaatepilt. „Küll tööd tehtud saavad. Seni aga vaatame põlde, mis iga päevaga muutuvad sinakast aina rohekamaks,” sõnas ta. Hinge rahutust pugeda ei lase, sest alles esimesed päevad on toonud 12kraadist sooja, mis paneb põldudel elu käima.