Kui kask veel ei ilasta, sobib mahl säilitamiseks

Tauno Laasik näitab kases auku, kust ta eelmisel aastal mahla kogus. Foto: Tiit Efert

Peipsi ääres tegutsev toiduentusiast Tauno Laasik võtab loodusandidest niipalju, kui kätte saab. Kevadel avavad saagihooaja puude mahlad.

Vaher alustab mahla andmist mõni nädal varem kui kask. Varnja lähistel elaval Taunol on koduhoovis või lähedal mõlemad puud. Vahtramahla kogumist alustas ta mitu nädalat tagasi. Ta andis värsket saaki maitsta. Tegemist on tõeliselt magusa ja äärmiselt kasuliku joogiga. Lähtudes kohaliku joogi ja toidu tarbimise tsüklilisusest on vahtramahla ülesanne puhastada organism kõigest, mis talvel sinna kogunenud, ning anda uus energialaks. „Oi kui hästi toimib. Kogu jama, mis sai talve jooksul sisse söödud, läheb välja,” kinnitas Tauno.

Ideaalne jaanipäevajook

Aga kui vaher hakkab kevadist mahlaandmist nüüd aprilli alguses lõpetama, alustab kask.

Kui kaua kask mahla annab, sõltub ilmast. „Võib-olla kuu aega, aga võib ka ainult paar nädalat, kui läheb kiiresti väga soojaks,” rääkis Tauno. Tema sõnul puu pärast muretsema ei pea. See taastab ennast ise. Küll aga peab arvestama, et järgmisel aastal samast august mahla ei saa.

Läinud aastal sai Tauno ühelt kaselt 50 liitrit ööpäevas. Mahla kogus ta kahelt puult. „Tubli tonni võtsin välja. Muruniiduki raamiga käisin iga päev järel,” kirjeldas ta. Lõpuks polnud mahla kuhugi panna ja seda sai jagada soovijatele, kes tahtis, tuli oma anumaga järele.

Enda jaoks on ta pannud mahla käärima. Kõigepealt hoiab toasoojas kaks-kolm päeva, kuni see hakkab vahutama. Seejärel kallab suletavasse nõusse, kas vaati või õlleankrusse. Sinna lisab Tauno kääritamiseks ka rosinaid või leiba. 50 liitri kohta peotäis rosinaid või paar kontsikut koduse kääritusega leiba. Seal seisab jook aastajagu. Seejärel villib ümber klaaspudelitesse ja lisab maitseks münti või mustasõstraoksi. Lisaks paar lusikatäit mett või suhkrut liitri kohta. Siis tekib ka kerge mull.

Tauno mäletab juba lapsepõlvest, kui mõnus oli seda jooki kuumal suvepäeval jahedast võtta. Tema vanaisa võttis seda heinateole kaasa. „Soojal suvepäeval on see uskumatult kosutav,” kirjeldas Tauno. Mahla võib panna ka sügavkülma.

Mahlakogumise tööriistad. Foto: Tiit Efert

Tema sõnul sobib säilitada varakevadist mahla, kui kask veel ei ilasta ja pole tekkinud klimpi. „Kui see tekib, siis sellest enam head mahla ei saa. Tuleks auk lihtsalt kinni panna,” lausus Tauno. Puudest sobib see, mis kasvab lagedamal. Mida jämedam ja kuivema koha peal, seda magusam mahl. Auk tuleks teha kõrgemale, aga mitte risti puuga ja mitte sügavale, sest mahl tuleb ­umbes viie sentimeetri sügavuselt. Moodne on lükata auku värviline toru. Vanasti sobis ka peenike puuhalg, mida mööda mahl alla nirises. Arvestama pidi, et halg ise maitset ei annaks, kõige parem oli pärnahalg.

Riigimetsast võib mahla koguda

Kasemahla varumine metsa kõrvalsaadusena on riigimetsast võimalik ja oma tarbeks lubatud. „Kui ühe jõulukuuse raiumiseks peab ostma raieõiguse, siis ühele kasepuule kevadel augu puurimine ja mahla kogumine on metsaseadusega lubatud tegevus, mille eest tasuma ei pea,” kinnitas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.

Metsaseaduse järgi tohib avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, loomi ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutuse ja metsaomaniku nõudeid järgides.

Metsaomaniku huve kahjustavaks ja metsale püsivaid jälgi jätvaks tegevuseks loetakse Kaubi sõnul kõikide metsasaaduste varumist ärilisel eesmärgil: kui soovitakse varuda selleks, et saadusi töödelda või edasi müüa. Kasemahla varumiseks ärilisel eesmärgil on peaaegu igal aastal RMK poole pöördutud. „Sellisel juhul lähtume isiku soovist ja püüame leida sobivad alad ning kui RMK pakutavad tingimused sobivad, sõlmime maakasutuslepingu ning kasemahla kogumise eest tuleb tuleb maksta tasu,” sõnas Kaubi.

Mahlakogumiseks parimad kohad on tema sõnul ühtlasi ka parima puidukvaliteediga kaseenamusega puistud. „Meie pikaajalise kogemuse alusel hakkavad intensiivse mahlakogumise järel kasepuidus toimuma muutused ning puit ajapikku tumeneb. Seetõttu langeb hea kvaliteediga spooni­paku osakaal ja seeläbi puidu väärtus. Mahlakogumise tasu arvutamisel võtame seda riski arvesse ning spoonipaku väljatuleku vähenemise kanname maarendi hinnale üle. Igal konkreetsel juhul lähtume ühelt poolt puidu turuhindadest ja sortimentide osakaaludest ning teiselt poolt puude arvust hektari kohta ja nendest mahla kogumiseks soovitud puude arvust. Kui maarendi hind sobib, siis sõlmime lepingu,” lausus Kaubi.

Kui omal kasepuud ei ole

RMK tingimused kasemahla varumisel:

•       Varumiseks valitud puudele puuritavate aukude kõrgus maast on lubatud kuni 3/4 puu diameetrist.

•       Igale puule tohib puurida ainult ühe augu.

•       Varumise seadmete paigaldamisel ei ole lubatud muul moel kasvavate puude vigastamine, v.a varumiseks valitud puudele aukude puurimine.

•       Varumise lõpetamisel tuleb puuritud augud puidust tappidega sulgeda.