Esimene aprillipäev on meie rahvale teada kui naljapäev. Mäletan juba lapsepõlvest nalju „sul on nina must” või „püksis auk”, mis hommiku esimesel ärkveloleku tunnil ikka korraks ehmatasid.
Nädala mõte: nali kulub ära
Nüüd teevad neid nalju mulle mu oma lapsed. Aga lisaks auklikele pükstele saab ka peenemaid nalju teha. Näiteks kõik majapidamises olevad kellad tunni võrra edasi keerata ja sissemagamise tulemusel tööle kiirustavale lähikondsele uksest väljumise hetkel „Aprill!” hüüda, nagu mu vend kord isale tegi. Aga eks iga nalja puhul tuleb arvestada aprillinarriks jääva isiku taluvusläve.
Igatahes kulub praegusel ajal nali ära. Olgu see siis „oota, sul on juustes midagi” stiilis tähelepanek või detailselt läbi mõeldud omaette stsenaariumiga ettevõtmine. Tänasest Maa Elustki võib tähelepanelik lugeja pisut nalja leida.
Ent täna on ka suur neljapäev, mida meie metsausku vanarahvas isegi tähtsamaks luges kui ülejäänud lihavõtteid. Nii tõi Kristel Vilbaste sellenädalases looduskalendri loos, mis Maa Elu digilehes iga nädal ilmub, välja, et tegemisi, mis sel päeval tehtud peaksid saama, on nii palju, et tasub uurida, mis enda jaoks olulisim. On soovitusi linnusõpradele, koduloomasõpradele, ka on täna suur koristuspäev. Kõige tähtsam on aga kiikude ülesseadmine, et kiikumisega saaks anda hoogu elule, et noored jälle omavahel kokku saaksid.
Ja mis veel tähtis – Jüri kandi rahvatarkus teab: kui suur neljaspäev ja reede ilusad ilmad on, siis tuleb kuiv sui.
Eks siis näis, mis ilmataat meile täna ja homme toob. Aga isegi kui suure osa eestlaste jaoks on eeloleva nädalavahetuse näol tegemist ühe lisapuhkepäeva ja munade värvimisega, tasub võtta hetk ja meenutada, mida meie esivanemad neil päevil tegid, ja rääkida pere pisematele, miks on tegu just ülestõusmispühadega.