Eesti suurima mahepiimakarja lehmi lüpsab robot

Männaka peremees Martin Vallikivi ütleb, et robotlaudaga vähenes tööjõuvajadus. Foto: Tiit Efert

Robotlaut pole tänapäeval enam mingi uudis, aga Hiiumaal asuva Männaka peremees Martin Vallikivi ütleb, et robotlaudaga on lihtsam toimetada. Tööjõuvajadus vähenes, sest tootmine on kasvanud.

Tegemist on Eesti suurima mahepiimakarjaga. Tänu Saaremaa Piimatööstusele jõuab Männaka mahepiim MO Saaremaa kaubamärgi all puhta toidu austajateni üle Eesti. Männaka on ka Saaremaa Piimaühistu liige.

„Püüame kohaliku tööjõuga hakkama saada. Välismaalasi pole vaja olnud kutsuda,” lausus Vallikivi. Tema sõnul on nooremad kohalikud mehed Soome palkadega harjunud ja neile ei jõua maksta. „Aga siiamaani oleme hakkama saanud.”

Tema sõnul on robot mõistlik just nii suure karja juures, kui Männakal on, 200 kuni 250 lehma. Kui lehmade arv ulatub tuhandetesse, jääb robot jänni. „Robot lüpsab korraga ühte lehma, käsitsilüpsil käivad lehmad aga neljakesi,” selgitas Vallikivi. Männakal on 206 lehma ja töös neli robotit.

Lehmad külastavad robotit kolm korda päevas. Foto: Tiiti Efert

Kui lehmad külastavad robotit kolm korda päevas, suudab see teenindada 50–60 lehmast koosnevat rühma. Efektiivseks loetakse automaatse lüpsisüsteemi kasutust, kui lüpsirobot töötab 80% ööpäevast.

Kui mitme inimese töö robot täpselt ära teeb, on Vallikivi sõnul raske hinnata. „Vast kahe inimese töö. Samas kui on suured efektiivsed lüpsiplatsid, siis nendega võrreldes teeb ühe inimese töö. Tehnoloogiate erinevus on suur,” rääkis Vallikivi. Männaka robotite töökoormus on 70 protsendi ringis ööpäevas, sest laut ei ole veel täis, sinna mahuks 258 lehma.

Rohkem lüpsikordi

Oluline on, et piimatoodang ühe lehma kohta on robotiga kasvanud. Kui käsitsilüps käis kaks korda päevas, siis robotiga on kolm lüpsikorda. See peaks vähendama udarahaigusi. Lüpsirobot töötab preemiasüsteemil: mida rohkem lehm piima annab, seda rohkem saab vastutasuks jõusööta. Vallikivi pole kordagi seni töökindlust näidanud robotite soetamist kahetsenud.

Lüpsirobot töötab preemiasüsteemil: mida rohkem lehm piima annab, seda rohkem saab vastutasuks jõusööta

Vallikivi on piimatootmise järk-järgult üle võtnud isalt Matilt. Mahetootmise märk on aastast 2009. Suur edasiminek toimus 2011. aastal, kui Mati Vallikivi Kalda talu omandas Männaka.

2018. aastal valminud robotlaut on Hiiumaa suurim ja moodsaim maheveistele mõeldud hoone. Lauda kogumaksumus oli 1,5 miljonit eurot, miljon kulus ehituseks ja ülejäänu seadmetele. Kolmandik rahast saadi PRIA toetusest, ülejäänu oli Vallikivide omafinantseering. Kulude tagasiteenimiseks kulub plaani järgi üle kümne aasta, kui piimahind just imet ei tee. Praegu on see odav. Läinud aasta märtsis koroonakriisi lahvatades kukkus see kohe neli senti. Põllumehe sõnul on iga sent piimaliitri eest tähtis. Ettevõttel on plaanis investeerida robotlauda kõrval ka ajakohasesse noorloomalauta. Koht on välja valitud ja projekt tehtud. Edasine sõltub juba toetustest ja piimahinnast. Aga Vallikivi on vaatab tulevikku optimistlikult. „Plaan on jõus,” kinnitas ta.