Looduskalender ⟩ Neljapäevase ilma järgi saab ennustada, milline tuleb suvi

Algas sinililleaeg. Foto: Kristel Vilbaste

Möödunud laupäev oli see päev, mil sotsiaalmeediasse ilmusid esimesed sinililled! Õigemini ikka metsa alla ja otse metsa alt ka virtuaalreaalsusesse pildistatud.

Sinililled on karulaugu kõrval need taimed, mis oma südamesoojusega alata ka suure meedia uudiseläve ületavad. Minu maakodu suitsusauna kõrval olid sinised sinilillesilmad küll nädalavahetusel õige unesegused ja seisid õige lühikese jala otsas, aga nad olid õige kevade kuulutajad. Ja kui kollane liblikas tiibade laperdades sellele pisikesele sinisele silmale maandus, siis oli selge, et tuleb minna ka kaugemale metsa kondama.

Mesilase kollased püksid

Masilastel on püksid kollased Foto: Kristel Vilbaste

Ometi on veel poole Eestimaad lumehangede all ja veidi mägisemas Eestis suisa hangedes. Aga vähemalt pooles Eestis on leppadel kollane tolm lahti, seda ka sarapuudel, rõdu klaaslauad on korraliku kollase tolmukihi viirgudega.

Ka emase paju urvad on häbelikult punased ja kusagilt kaugemalt puistab neile esimest kollast „seemnekulda“ ka isaspaju, igatahes tulevad sumisevad mesilased mesitarusse tagasi kollased püksid jalas.

Verevad karikseened lepiku all annavad endast erkpunaselt märku, nende kõrval on esimesed naadi varesejalad, lipsti on nad jälle gurmaanide salati sees.

Aga karulauku tuleb metsa alt veel luubiga otsida. Näsiniin üllatab taas mürkroosana. Vahtramahl lõpetas, kask hakkas sulinal jooksma.

Lindude virvarr

Meeletult vilkaks on muutunud linnuelu.  Pärnumaal on kohal nii linavästrik kui punarind, südamaal veel mitte. Möhitab taevasikk ja krooksub nepp, musträstas ja laulurästas hõikavad kevadhäälel.

Peenral kikitab kikkaputk Foto: Kristel Vilbaste

Kaagatavaid hanesid ja kiljuvaid laglesid märkas vast nädalavahetusel igaüks. Teepervel veel külmakõheduses seisev ja konnapuuduse üle aru pidav valge-toonekurg on sättinud end aga juba ka lõunamaast kõige kaugemasse Eestimaa punkti.

Hämmastavalt palju oli nädalavahetusel liikumas lumivalgeid hõbehaigruid. Nende kael on lennus kõver, mitte sirge nagu luikedel. Ja üks kühmnokk-luik suutis mind laupäeval tõeliselt üllatada, lennates Erastvere metsade vahel piki Võru maanteed madalalt nagu hävituslennuk otse mu autole vastu, tõmbasin isegi pea õlgade vahele, aga suursugune lind vihises lihtsalt üle.

Kuldnokad on kodus

Maakodu kuldnokapuur on mul veel asuniketa, aga Tartusse tuli kuldnokapaar reede õhtul. Ja laupäeval maakodust naastes oli neid taas kolm.

Imelikul kombel on mu pesakastides elav varblasepere kolmeliikmeline nagu ka kuldnokapere. Kuldnokkadega oli nii tore kohtuda, et mu tütar Aotäht vilistas neile uusi moodsaid viise ette. Kuldnokad ei karda meid sugugi, istuvad paari meetri kaugusel pirni otsas, ilmselt aastaid siin elanuna mäletavad nad, kuidas eelmisel aastal poegade väljalennul nende kutsumise peale neid kaitsmas käisin. Ja kui garaažis kuulatama käia, siis seina tagant kostab, kuidas kuldnokaema pesakasti puhastades mööbeldab ja pahasel oma meestega prägiseb, et kõik on jälle sassis.

Suur neljapäev ja karjalaskepäev korraga

Maa on juba lavas kasvusoe. Foto: Kristel Vilbaste

Aga sel nädalal on tulemas ka tähtsad rahvakalendri pühad. Suurt neljapäeva, 1. aprillil loetakse isegi meie metsausku vanarahva hulgas tähtsamaks kui ülejäänud lihavõtteid. Lisaks langeb see tänavu kokku ka karjalaskepäevaga.

Kui suur neljaspäev ja reede ilusad ilmad on, siis tuleb kuiv sui, teatab Jüri kandi rahvatarkus.

Tegemisi mis sel päeval ära tehtud peaks saama on nii palju, et tasub uurida, mis enda jaoks olulisem.

Linnusõpradele on oluline kindlasti laastude tuppatoomine, et palju linnupesi leida ja lindudega ühine keel leida. Koduloomasõbrad peaksid oma lemmikutega pikki jalutuskäike tegema, ühtlasi saab nii metsast kaasa tuua kõike seda, millega pühapäeval mune värvida.

Aga see on ka suur koristuspäev, natuke kahanenud täiskuu annab sellel oma hoo. Kõige tähtsam on aga suurel neljapäeval kõik kiiged korda ja üles saada, sest algab kiikumise aeg, et anda hoogu elule, et noored jälle omavahel kokku saaksid.

LASTELE Ilmamäng: Liukivid

Otsitakse suur kivi, mille ühte külge mööda saab ohutult alla sõita. Sellest saab tagumiku peal alla sõita ja ei ole mängimiseks tarvis mingit eriliselt valmistatud liumäge. Rahvalugudes olid sellised liukivid viljakusmaagilised, nendelt käisid palja tagumikuga alla sõitmas naised, kes ei saanud käima peale. Aga liukividel libistati end ka hea õnne ja edenemise saavutamiseks.