Kolemajade lammutamiseks peab omavalitsus vahel käituma kui jäljekütt
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
29. märts 2021, 07:55
/nginx/o/2021/03/24/13694731t1h9320.jpg)
Pärandina nõukogude ajast on omavalitsuste ja ettevõtete kaelas rahvasuus tondilossid, mis riivavad silma ning on ohtlikud seikluste otsijatele. Näiteks kukkus endise Pärnu masinatehase hoones kolmandalt korruselt alla teismeline nooruk ja sai raskelt vigastada. Kõnealune hoone on kiviklibuks jahvatatud, plats puhas.
Kuigi riik paneb sihtasutuse KredEx kaudu kasutute hoonete lammutamisele rahaõla alla, on kohalikul võimul toetuse taotlemisest keerukam tee käia kinnisvara käest lasknud omanikega.
Suurim takistus omandisuhted
Lääne-Virumaal Tapa vallas jätkub Nõukogude sõjaväelinnaku rajatiste kõrval probleemset pärandvara, kuid kasutuseta ja ohtlikke ehitisi on nii-öelda pildilt kustutatud mitmes külas. Tapa vallavalitsuse ettevõtlusspetsialist Marko Teiva andis neist põhjaliku ülevaate tõdemusega, et elukondlike hoonetega (kortermajad, elamud) pole suuri probleeme. Hajaasustuse murena nimetas ta tühje korterelamuid farmide läheduses, suurima murena aga tarbetuid põllumajandushooneid.
Hea näide on omaaegse Põdrangu sovhoosi keskuses Sääse alevikus viiekorruselise 60 korteriga maja ja teeninduskompleksi lammutamine ning asemele rajatud haljasala ja kelgumägi. Lehtse alevikus lammutati osaliselt endine kontorihoone, sinna kerkis mitmeotstarbeline keskus lasteaia, algkooli, raamatukogu, kultuurimaja, spordikeskusega.
/nginx/o/2021/03/25/13695394t1h9ca3.png)
„Kortermajadel on kõige suurem takistus omandisuhted, eraomandit ei või jõuga lammutama minna, aga hüljatud omandi puhul puudub inimestel huvi ja tahtmine asjaga tegeleda,” tõdes Teiva.
Tapa vallavalitsus valmistub Vajangu külas lammutama 12 korteriga maja ja on selles omandanud viis ja lähiajal omandab veel kaks korterit. Samas on kahe korteri omandamine keeruline, sest ühe omanik elab Soomes ega vasta, ühe korteri omaniku jäljed aga kaovad Venemaale. Nii on vallavalitsus nagu jäljekütt, sest kõiki kortereid omandamata või korteriomanike nõusolekuta ei ole Eestis lubatud hooneid lammutada.
Samas on kahe korteri omandamine keeruline, sest ühe omanik elab Soomes ega vasta, ühe korteri omaniku jäljed aga kaovad Venemaale.
Volikogu heakskiidul ostis vald välja korterid Tapal kahekorruselises räämas ja linnapilti risustavas majas. Lammutamine jäätmete utiliseerimisega maksis 17 700 eurot, asemel on nägus ala.
Kolehoonetest jagusaamisel teeb Tapa vallavalitsus koostööd kaitseväega, näiteks Tapa mõisa lammutamine. Teiva jutu järgi on keeruline ajada asju omanikega, kellel pole huvi või raha tegeleda turuväärtuse minetanud kinnisvaraga. Vastupidise näitena nimetas ta eraisikut, kes Tapa linnas Valgejõe puiesteel lammutas kaheksa korteriga ridaelamu, ning lisas, et edumeelsemad hooneomanikud kasutavad ka KredExi toetust.
Hooletu omanik
Võtame Pärnumaalt Tihemetsa aleviku, kus kauni mõisahäärberi naabruses on omaaegse sovhoostehnikumi õpilastele 1968. aastal ehitatud silikaadist kolmekorruselised ühiselamud. Riigi Kinnisvara AS müüs kompleksi eraomanikule, kes jagas vaid rohkelt lubadusi. Kohalikel oli mõõt täis, miks vald midagi ei tee. Tegi, omanikule ettekirjutusi ohutuse tagamise nõudega, nagu ka päästeamet.
Saarde abivallavanema Külli Karu sõnul alustas vallavalitsus mullu kevadel haldusmenetlust nii Asuvere tee ühiselamute kui ka Lasteaia tee kunagise raamatukogu ja söökla (ehitatud 1918) kinnistu omaniku suhtes.
„Haldusmenetlusega kaasnevad erinevad tähtajad ning selgituste andmise võimalus, lisaks tekitas segadust COVID-19 ehk kinnistute omanikuga saime kokku alles septembri lõpus, siis hakkas tekkima lootus, et ta on valmis kinnistuid vallale müüma, sest ei suuda seal tagada ohutust ja heakorda,” selgitas Karu.
Saarde vald esitas aasta lõpus risuhoonete lammutamise toetuse taotluse KredExile, kuid raha oli otsas. Tingimus on, et omavalitsus tagab 30protsendilise omaosaluse. Riik toetab munitsipaalomandis või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal kasutuseta hoonete lammutamise kulusid 70 protsendi ulatuses projekti maksumusest.
„Samas on meil nüüd dokumendid valmis, et kohe, kui KredEx toetusmeetme uuesti avab, taotlused uuesti esitada,” on Karu sihikindel.
Enim lammutatakse tööstus- ja põllumajandushooneid
KredExi kodulehel on rasvases kirjas lause, et taotluste vastuvõtt on rahaliste vahendite ammendumise tõttu peatatud. Finantsasutuse kommunikatsioonijuht Joonas Kerge väitis, et kindlasti saab taotlusi esitada ka sel aastal.
„Kuna erakorralisi vahendeid enam ei jagatud, siis kohalduvad selle aasta voorule taas nii-öelda vanad tingimused ja ettevõtetele toetust ei eraldada, see sihtrühm lisandus seoses erakorraliste vahenditega,” selgitas Kerge.
Kohalikele omavalitsustele avaneb KredExi taotlusvoor 3. mail kogusummas pool miljonit eurot.
Kuni 2018. aastani sai toetusega lammutada vaid elamuid, sealhulgas korterelamuid. Hiljem lisandusid haridus- ja teadushooned ning majandusministri määruse muudatusega suurenes lammutatavate objektide loetelu kõigi ehitisteni, mis riivavad silma ja on kogukonnale ohtlikud.
Mullu aprillis eraldas riik erakorraliste vahendite arvelt 5 miljonit eurot, toetuse tingimuste tähtaeg muutus ja laienes toetusesaajate ring. KredExi vaatest esitati 2020. aastal suurem osa taotlusi vanade tööstus- ja põllumajandushoonete või ehitiste lammutamiseks. Taotlustest vaid 27 olid sellised, millega sooviti lammutada elamut või kortermaja.
„Omavalitsuste töötajatega rääkides saab neile kortermajade lammutamisel enamasti takistuseks omandiküsimus,” mainis Kerge. „Kui korterelamus on mõni korter eraomandis, seal ei pruugita isegi sees elada, saab selle hoone lammutamine kõne alla tulla ikkagi alles siis, kui omavalitsus on kõik korterid enda valdusesse saanud, mis on pikk ja vaevaline protsess.”
/nginx/o/2021/03/25/13695397t1hade1.png)