:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2021/03/24/13694769t1hdb82.jpg)
Valgamaal asuv Hobusaare talu sai eksootiliste loomade võrra rikkamaks, kui majapidamisse jõudsid kepslema esimesed triibulised ehk Eestis haruldased sebrad. Kaheaastased Chapmani sebrad, üks isas- ja teine emasloom, jõudsid Otepää valda Restu külla Leedust.
Kõik algas sellest, kui peremees Valmar Kängsepp hakkas internetilehtedel surfama, et teada saada, millised toredad loomad on välismaal parajasti müüa. Korraga jäi pilk peatuma sebradel.
„Koroonaaeg on mõjunud kõigile, ka loomaparkidele, mis paljudes kohtades suletud. Läksin Leetu kohale ja lõime sealse müüjaga käed,” sõnas ta. Nädal hiljem ehk 10. märtsil olid sebrad uues kodus.
Hobusaare peremees meisterdas lõunamaa loomadele asupaiga endisesse suurde garaaži taluõuel.
Sebrad vajavad uues kohas praegu enim rahu. „Puudutada nad ennast eriti ei lase,” lisas Kängsepp ja andis loomadele porgandit. „Porgand meeldib neile väga, see on lemmik. Põhiline söök on praegu spetsiaalne jõusööt, hein ja vesi.”
Perenaine Marge Roio lisas, et sebrad peavad veel harjuma. „Kõik on nende jaoks uus, uusi hääli on ju palju. Nad on arglikud ja ehmuvad iga asja peale,” lausus ta. „Esimesed paar päeva olid nad täitsa tagumises nurgas omaette. Hakkasime iga natukese aja tagant nende juures käima ja nendega juttu rääkima. Nüüd nad on juba natuke julgemad ja tasapisi harjuvad.”
Temperamenti oli juurde vaja
Läheb veel aega, kuni triibulised õue kepslema saavad. See juhtub siis, kui loomad on harjunud uue kohaga, ilm on läinud soojemaks ning peremees on nende jaoks valmis saanud kõrge ja tugeva aia. Seal nad saavad muretult ringi joosta.
Aed tuleb teha selline, kust nad välja ei saa. Ega neid siis enam naljalt kätte saa, kui minema lähevad.
/nginx/o/2021/03/16/13682094t1h5699.jpg)
„Aed tuleb teha selline, kust nad välja ei saa. Ega neid siis enam naljalt kätte saa, kui minema lähevad,” ütles Kängsepp. „Loomu poolest on nad väga temperamentsed ja tujukad. Iial ei või teada, mida teha võivad. Juba siin garaaži ehitatud tallis on näha, kuidas nad ringi kargavad ja möllavad.”
Miks aga sebrad võetud said? „Kindlasti selleks, et elu vürtsitada,” muheles peremees ja lisas, et temperamenti oli juurde vaja.
„Ega midagi internetis kuulutada ju ei tohi,” muigas perenaine Marge Roio. „Kui midagi uut müüki tuleb ja peremees üles leiab, siis tema ostab kohe ära. Hoidku selle eest, kui keegi elevanti või kaelkirjakut müüma hakkab...”
Kängsepp märkis, et nali naljaks, aga ta on märganud, et välismaistel kodulehtedel on müüa olnud ka skunk ja lõvikutsikas.
Iluloomad enda jaoks
Enne sebrapaari saabumist Hobusaarele olid juba ammu talus koha sisse võtnud kolm eeslit ja kolm nandut, pesukaru, viis paabulindu, kaks kitse, jänesed, haned-pardid ning teised linnud-loomad. Kõik sai aga aastaid tagasi alguse kanadest.
Pererahvas nentis, et sebrad on iluloomad. „Loomi peame enda jaoks. Meil on hobi-, mitte turismitalu,” ütles perenaine.
„Kõik hobid on kallid. Vahet ei ole, millega tegeled – alati maksad peale. Ja kes vähegi loomi peavad, need teavad, et ega see odav lõbu ole,” tunnistas Kängsepp.
Rääkides loomadest, tõdes ta, et üks asi on ostmine ja koju toomine, teine asi, kas suudad loomale peavarju ja süüa pakkuda ning tema eest hoolitseda. „Kui leiad looma ja lähed teda vaatama, siis ei oska öelda, kas tekib eriline side või lihtsalt hakkab ta meeldima, aga sa teed kõik selleks ja pingutad selle nimel, et ta lõpuks kodus on,” lisas peremees. „Ja kui loom on kodus, pead ise harjuma temaga ja tema sinuga.”
Kui kõik läheb hästi, võib kahe-kolme aasta pärast Hobusaare talu sebrapaarilt oodata järelkasvu.