Kogukonnametsade majandajad ei suuda metsamaa kokkuostjatega konkureerida

Püsimetsana majandatavat metsa iseloomustavad mitmes rindes kasvavad erinevad puuliigid, ajalooliselt kujunenud käänulised metsateed ja metsa alla jäetud surnud puud. Pilt on tehtud suure püsimetsanduse pooldaja Lõuna-Eesti metsaomaniku Rainer Kuuba metsas. Foto: Ain Alvela

Eestis on tekkinud mitu püsimetsandust viljelevat organisatsiooni, mille idee seisneb metsast stabiilse tulu saamises lageraiet kasutamata. Paraku ei suuda valdavalt annetustest elatuvad ühendused metsamaa turul valitseva hinnaga konkureerida.

Nende ühenduste eesmärk on majandada vaid püsimetsanduse võtteid rakendades või sootuks mittepuiduliste saaduste näol. Osa nimetab metsa pikaajaliseks investeerimisobjektiks, teised seavad sihiks praktilise looduskaitse, ent peaeesmärk näib neil olevat metsa kui loodusväärtuse hoidmine ja elurikkuse säilitamine.

Juriidiliselt on need organisatsioonid laia ampluaaga – on tulundusühistud, on mittetulundusühing, üks sihtasutus ja üks osaühing. Tähelepanuväärne on, et peaaegu kõik need organisatsioonid – MTÜ Kogukonna Metsad, SA Koosloodus, TÜ Forestly Eesti ja TÜ Püsimetsaühistu on kantud äriregistreisse 2018. aastal, vaid OÜ Metsik Loodus asutati tänavu. Kõiki nimetatuid seob asjaolu, et oma esimesi majandamisse võetavaid metsamaid käsitletakse kui nn laborimetsi, kus erinevaid säästliku metsamajandamise võtteid katsetada, nende tulususest aimu saada ning sellise investeeringu majanduslikku poolt adekvaatselt hinnata.

Mets säilib ja toodab tulu

Kui TÜ Forestly Eesti 2018. aastal loodi, oli eesmärk ambitsioonikas – kaasata kümne aastaga ühistusse 3600 era­metsaomanikku, kellele kuulub ca 25 000 ha metsamaad, mis moodustab viis protsenti küpsest metsamaast Eestis. Toona hindas Forestly Eesti üks juhatuse liige Toomas Trapido selle eesmärgi täitmiseks vajaliku metsafondi mahu umbes 200 miljonile eurole.