Uued kavandatavad kaitsealad Ida-Virumaal puudutavad sadade piirkonnas elavate ja metsaga elatist teenivate inimeste toimetulekut. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnutsi ületab metsaomanike saamata jääv tulu kompenseeritavad summad mitmekordselt.
Metsa tehtud investeeringud on väga pikaajalised
„Ammugi ei kompenseeri riik omanikele aastakümnete jooksul juba tehtud investeeringuid. Seada looduskaitse kinnimaksmine ainult maaomanike õlgadele on ühiskondlikult ebaõiglane,” väitis ta.
Metsa majandamine nõuab järjepidevat tööd, mis algab istikute istutamisega, jätkub noorte puude hooldamise, valgustus-, harvendus- ja teiste raietöödega ning metsas olevate kraavide ja teede korrashoiuga.
„Metsa tehtud investeeringud on reeglina väga pika, 60–80aastase kestusega. Sellest tingituna ei lähe metsa aktiivselt majandavates riikides metsast saadud tulu reeglina tulumaksu alla,” ütles Eelmaa.
Metsa tehtud investeeringute pikk mõju põhjendab ka seda, miks metsa majandamisega on reeglina seotud terved perekonnad. „Ühelt põlvkonnalt metsamaa äravõtmine tähendab ka järeltulevate põlvede elatiseta jätmist ja õigustatud tuluootuse rikkumist,” lausus ta.
Eelmaa sõnul võimaldaks olukorda lahendada maadevahetuse taastamine. Riik peaks metsaomanikele võimaldama suure loodusväärtusega maade vahetamist samaväärse majandatava maatulundusmaa vastu samas piirkonnas. Riigil on piisavalt maid igas vallas, et leida eraomanikele sobivad maad,” märkis ta.
Eelmaa sõnul tuleks piirangute kaalumisel mõelda sellele, mis saab elust maapiirkondades, kui võtame inimestelt võimaluse seal elatist teenida.
Keskkonnaamet soovib moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning laiendada seniseid lendorava püsielupaiku ja Tudusoo looduskaitseala. Kokku soovitakse täiendavalt kaitse alla võtta umbes 1800 hektarit, millest 669 on eramaadel.