Looduskalender ⟩ Sarapuu tolmab ja mahlad jooksevad — kevad läheneb

Kristel Vilbaste
Copy
Sarapuul urvad mõnes Eesti pigas juba tolmlevad.
Sarapuul urvad mõnes Eesti pigas juba tolmlevad. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Tänavune kevade algus jättis meile sama tunde, nagu vahel internetipoest ostetu – lubatu ja saadu on täielikult erinevad asjad.

Kus on linnulaul ja lillelõhnahurm, mis kevadega kokku käib? Kas see hang aiaväravas pole mitte odav eelmise aastaaja kaup?

Meie hing suisa nõuab selle ilma väljavahetamist! Tahame käia paljajalu murul, lebada maas nurmenukuvart närides ja valgeid tupspilvi vaadates. Kuulata maamesilase põrinat kollaste pajutibude vahel, juua suurte sõõmudega kasemahla ja uppuda kuldnokavilede koorilaulu. Paitada siidpehmeid võilillepäid... Ja nüüd aina sajab ja sajab. Sadas maha selle aasta kolmas lumi.

Lõputu lumi.
Lõputu lumi. Foto: Kristel Vilbaste

Mulistavad tedred

Plaanisin kevadtervituseks minna vähemalt rappa mättajõhvikaid korjama, sest siin-seal märkasid teravsilmad eelmisel nädalal suuri karude päntajälgi – isakarud siirduvad siis, kui küljealune solisema hakkab, just rappa, et süüa mõnus suutäis jõhvikaid ning panna nii oma soolestik kevadiselt tööle.

Aga eelluuret tehes avastas Peipsi toiduguru Tauno Laasik, et keegi oli mättapealsed jõhvikad seest juba tühjaks söönud. Nii teevad tedred kevadel, eriti palju on punaseid kestakausse siis, kui lähedal on tedremäng. Ja tedremulin käib tõesti juba igal hommikul, see kostab ka hästi rabade matkaradade vaatlustornidesse. Tasub seda enne päiksetõusu kuulama minna, aga kindlasti mitte mängu lähedale uudistama minna.

Kollased lumikellukesekleidid

Rabarber külmetab.
Rabarber külmetab. Foto: Kristel Vilbaste

Veniv kevad annab võimaluse veel pärast täiskuud nädalajagu võsa võtta. Aga kaskede ja vahtratega tasub nüüd järgmise sügiseni oodata. Kole on vaadata sirinal mahla jooksvat kändu või oksahaava.

Läänepoolses Eestis tolmavat juba sarapuud, küllap selle nädala lõpus peavad allergikud kogu Eestis tabletikarpi kaasas kandma. Ikka ja jälle lume alt välja sulanud lumikellukesed on selga tõmmanud aina kollasema kleidi, lumeroosidki puhkevad siinseal, aga metsalilled magavad veel talveund.

Linnud ootavad

Linnurindel on muutusteta. Lõoke laseb päiksepaises hetkeks lahti kevadtrilleri, pole aimugi, kus need viisilennukid stardivad. Hanesid tuleb juba nii halle kui ka laukudega, peab vaid hoolega kuulama ja vaatama. Sookured turluututavad ja üksikud valged-toonekured hoiavad külmast teist jalga õhus.

Puukoristaja vile on aina sõjakamaks muutunud. Harakapaar murrab puudelt juba poolemeetriseid oksi ja suskab neid oma pesasse. Aga üle poole tunni nad veel tööd teha ei viitsi.

Munadepühad kotkapesas

Rabarber külmetab.

Kristel Vilbaste

Sel nädalal loodetakse kevade tulekut pikkade sammudega, aga tasub end praegu hoida kõleda tuule ja külmakraadide eest, et päriskevade jõudmisel mitte haiged olla. Loodusega saab koos olla ka läbi looduskalender.ee kaamerate. Kotkastel on munadepühad, esimene muna on pesas nii merikotkastel kui ka kaljukotkastel. Mune munetakse paaripäevase vahega, teine muna on varsti tulekul.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütleb, et inimesed kurdavad, miks kotkavanemad pidevalt ringi tuulavad, et kas nad muna hauduma ei peaks. Tegelikult on loodus nii sättinud, et hauduma hakatakse alles siis, kui kõik munad pesas, muidu on poegade koorumine väga ebaühtlane ja see teeb pesaelu väga ebavõrdseks.

Paastumaarjapäeva päikesetants

Neljapäeval, 25. märtsil on vanarahva üks suurimaid pühasid – paastumaarjapäev. Sellest päevast loodetakse tervist tulema, kes end sel päeval jõuab püsti ajada ja õue vedada, see katkestab haigeolemise rea ja tantsib jaanipäeval rõõmsaid tantse. Selle päeva varahommikul tasub minna õue päikesetantsu vaatama, sel päeval teevad punased päikesekiired igasuguseid vigureid ja horisondi kinolinal astuvad ette tõelised tulekunstnikud. Kes seda näeb, saab õnnelikuks.

LASTELE Ilmamäng: Kasetohupill

Kevadelust sütib siis, kui leiame kusagilt kivi kõrvalt orasheina sõrmepikkused rohelised lehekesed. Päris vahva on nendega pöialde vahelt puhudes hüüda kuke ja kuldnoka kombel. Aga varakevadised tormituuled rebivad kasetüvelt lahti valged tohuribad – ka nendega saab pöialde vahelt puhudes vahvaid hääli teha, huulte vahele paigutades isegi ööbikut laksutada. Proovige!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles