Mullune koroonakevad suurendas seenelkäijate hulka

Seeneline. Foto: K

2020. aastal kasvas seenemürgistuse või selle kahtlusega mürgistusinfoliinile tehtud kõnede arv umbes 2,5 korda. Peagi algab kevadine seenehooaeg. Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus korjata metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunnete.

„Möödunud aastal käis varasemaga võrreldes palju enam inimesi seenel, mistõttu juhtus ka mürgistusi rohkem. Meilegi üllatusena leidus seenelisi, kes korjasid ära kõik ette juhtunud seened. Nad plaanisid seened hiljem ära sorteerida. See aga ei õnnestu suuresti juba seetõttu, sest korjatud seened lähevad kergelt katki. Samuti on  seened korjatud vaid osaliselt, mistõttu ei ole tervet seent nägemata  võimalik seda tuvastada,“ ütleb Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased.

„Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa,“ soovitab Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire.

Kui see tekkis 30 minutit kuni 2 tundi peale söömist ja selle tulemiks on ainult oksendamine ja seedehäired, leevenduvad need paari tunniga ja mööduvad hiljemalt ülejärgmiseks päevaks.

Tõsisemate juhtumite korral algab oksendamine 6-8 tundi peale söömist ning kindlasti on vaja meditsiinilist abi. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired. 

„Levib müüt, et seenemürgistuse korral tuleks okse või allesjäänud toit haiglasse analüüsimiseks kaasa võtta. Sellist analüüsi ei tehta ja seenemürgistuse ravimiseks ei ole see ka vajalik. Söödud seene tuvastamiseks on vaja infot seene korjajalt või seenetoidu valmistajalt. Oluline oleks teada, millist seent mindi korjama või arvati ostetavat. Nii seene välimuse kui ka mürgistuse sümptomite järgi on võimalik tuvastada seenemürgistuse tüüp ja määrata sobiv ravi,“ julgustab Mare Oder mürgistusspetsialistide poole pöörduma.

• Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringselt.
• Telefonile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).