Looduskalender ⟩ Loodusmärgid ennustavad kümnekraadist kevadsooja aprilli alguseks
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
15. märts 2021, 12:48
/nginx/o/2021/03/15/13679397t1h9a42.jpg)
Kevad ei ole enam mägede taga, juba laupäeval veidi enne kella 12 tuleb ta pikkade sammudega ja kingib meile sooja õhusuudluse. Ja kuigi me vahel põlastame neid astronoomiliselt täpseid kellaaegu, ajab meid pööripäeva hetk ikkagi ärevile.
Kuidas teha nii, et uus ja algav oleks parem? Keeta koos teiste naistega üks vägev loitsulaulupuder või juua varajast maarjapuna? Pööripäevasaun? Minna metsa ja teha suur ja soe lõke?
Kõike seda tasub teha ja rohkemgi veel, iga õueminek on ka praegu terviseloitsimine. Tõsi, on hetk, kui õu paistab natuke õudne, kõige oma libeduse, pori ja tuulekülmaga, aga sellest üle saades ja tagasi tuppatulles tunneme, et tõtakatele tulevastele tegemistele on hea algus antud.
Matkale ringradadele
Eelmisel laupäeval tahtsin ammuse rännukaaslase Pille Tammuriga minna Laeva raba tedremulinat kuulama ja lumest väljasulanud jõhvikaid maitsma, aga hommikune lumepuder maas tundus nii püdel, et laudtee otsani jõudmine tundus kaheldav.
Kiiresti vaatasin lumekaarti ja looduskalender.ee talilinnukaamerat ja võtsime suuna hoopis Tilleoru matkarajale, kus teadsin korjusepäeval musträhne laulukorri põristavat. Praegu tasubki matkateedeks otsida radasid, mis ei kulge mööda libedaid laudteid ja on ringrajad, nii ei puutu teiste rännusellidega otseselt kokku.
Mägrad on ärganud
Metsarada pakkus meile ühe vastärganud mägraonu, kes veidi meist eespool jalutas, jäljed olid veel nii värsked, et Pille rääkis vana lugu, et mägrametsa minnes tuleb söetükk saapa sisse panna, et kui mäger hambad saapasse lööb, siis ei lase ta enne lahti, kui krõks käinud ja kondid murdunud, aga söekrõksatus võib ta ära petta. See oli nali!
Eestis lähevad isegi ärganud karud inimese eest minema, kui te neid jälitama ja pildistama ei tiku.
Tilleoru matkarajale jääb ka Eesti üks ilusamaid allikaid, Merioone, mille lähedal kostusidki musträhnide pulmahõiked „liia-liia!“ Aga ka hallpea-rähn hõikas üle metsa ja suur-kirjurähn. Loomi oli siiski vähe, vaid kaks metskitsekest, ühe argliku rebase ja metsseakesiku jäljed.
Kuuseokkasadu ja plastiliinist urvad
Mets ise on praegu põnev. Lumi on tihedalt täis kuuseokkaid, kolme nädala pärast, 4. aprilli paiku võiks meile seega tulla uus suurem üleujutus ja paarteist kraadi õuesooja.
Kolme nädala pärast, 4. aprilli paiku, võiks meile seega tulla uus suurem üleujutus ja paarteist kraadi õuesooja.
Pudisenud oli ka lepaseemneid, aga sel aastal on suhteliselt vilets „lepakäbi“ aasta, nälga seega vanarahvas ei ennustanud. Uusi isasurbasid on aga palju, need on juba mõnusalt punakad ja plastiliinipehmuses. Punased on ka mahlarohkusest veidi pakatanud vahtrapungad. Ka sarapuu urvad on tõmbunud tugevalt kollaseks. Roheline on siiski praeguseks hetkeks metsas veel lumeteki all, ainus roheline hõljus Ahja jõe ja allika soojades voogudes.
Vaatle koos terekevad-lastega
Kui lõokesed ja kiivitajad läksid tagasi lõuna poole, siis suuremad pikkadel jalgadel seisjad jäid Eestisse. Nii on ka sisemaa veekogudel juba hallhaigruid, üks neist lendas abitult Tartus Raadi järve jää kohal ja otsis meeleheitlikult vaba vett. Nokapoolist on raske leida ka veidi vara kohale jõudnud sookurgedel.
Kindlasti tasub loodusvaatluste huvilistel kiigata ka juba terve inimpõlvkond, 20 aastat väldanud laste loodusvaatlusprojekti „Tere, Kevad!“, mis internetist leitav. Kõige enam koole on märganud juba õitsvaid lumikellukesi, aga üles on tähendatud ka lumel kondavad kevadkaruslased, metsa all punetavad karikseened, lõokesed, kuldnokad, kiivitajad, sookured ja isegi valge-toonekured.
Uuri, kas suudad oma kodukohas nende teravsilmadega sammu pidada?
LASTELE Ilmamäng: Kevademäng
Seda mängu on hea mängida metsaaluses, kus lumi juba sulanud ja põnevaid elukaid silmapiiril. Harjutatakse erinevate loomade ja lillede tundmist.
Mängujuht hõikab ühe nime. Näiteks lõoke – kõik peavad kuidagi jalgadega maast lahti saama, ronides kas kivile või puu otsa ja kätega kiiresti vehkima; põder – osalejad peavad neljakäpukile minema ja sarved taevani tõstma; lumikelluke – seistakse jalad koos, käed üle pea maha kummardumas; haug – kõik peavad pikali heitma ja vonklema. Kui mängujuht on mõned korrad hõiganud, võib kiireim jäljendaja uusi liiginimesid välja hüüda.