Liiklusõnnetused metskitsedega mullu veidi vähenesid

Metskitsed ja teised suurulukid satuvad kõige sagedamini teele hämaral ajal, kui ka inimesed tööle ja koju sõidavad FOTO: Marko Saarm Foto: Marko Saarm

Möödunud aastal metskitsedega toimunud liiklusõnnetuste arv mõnevõrra vähenes.

Eesti Jahimeeste Seltsi "Ulukid teel" projektijuhi Urmas Salmu sõnul oli metskitsedega liiklusõnnetusi mullu ligi 11% vähem (2019. aastal 4884 vs 2020. aastal 4315).

"Kuigi metskitsedega toimunud liiklusõnnetuste languse kindlaid põhjuseid pole teada, on selleks pakutud nende arvukuse kerget langust ja liikluse vähenemist, aga langus võis tuleneda ka koosmõjust. Kas õnnetuste vähenemine metskitsedega oli tingitud ka „Ulukid teel“ projekti käigus paigaldatud ulukeid peletavate reflektorite mõjust seda on veel vara öelda," selgitas Salmu.

Projekti “Ulukid teel” juht Urmas Salmu sõnutsi annavad reflektorid ulukitele valgusvihu abil märku, et teed ei tohi ületada. Foto: Urmas Luik

Häirekeskuse infotelefoni 1247 andmete põhjal toimus 2020. aastal ulukitest enim liiklusõnnetusi siiski metskitsedega (4325). Põtradega oli liiklusõnnetusi mullu 200, metssigadega 161, punahirvedega 26, karudega 14 ja ilvestega 8. Enamik liiklusõnnetusi toimus Harju maakonnas.

Metsloomadega liiklusõnnetuste vähendamiseks alustas Eesti Jahimeeste Selts koostöös If kindlustuse ja Eesti Maaülikooliga aasta algul uuringut reflektorite mõju kohta Eesti maanteedel.

Projekti käigus paigaldati eelmisel aastal Eestis seitsme maakonna (Lääne-Viru, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaale) 24 maanteelõigule kokku ligi 1000 uluki valgustõkke reflektorit.