Nädala mõte: üks asi on sel kevadel teisiti

Esmaspäevast on kodulindude õues pidamine keelatud. Foto: Ain Liiva

Üle kahe kuu saime neil päevil näha rohelist muru, räästast tilkus päikesepaistel sulavett, esimesed kevadlilled tõstsid pead ja linnulaulu kõlab järjest rohkem. Isegi kui nüüd uuesti külmemad päevad tulevad, ei saa enam kevade vastu. Ta tuleb. Nagu igal aastal.

Mullune kevad oli eriline, tuli koroona, kaks kuud istus igaüks oma urus. Paljude uruks said maakodud, kuhu võeti kanad, püstitati kasvuhooned, rajati köögiviljapeenar. Maaelu polnud aastaid nii popp olnud kui mullu.

On väga huvitav jälgida, kuidas kulgeb tänavune kevad. Koroona pole kahjuks kuhugi kadunud. Kuuks ajaks kehtestati rangemad piirangud, inimestel soovitatakse võimalusel kaugtööd teha. See kõik võiks ju soodustada ka maakodus toimetamist, et kasvuhooned tühjaks ei jääks ja peenardel ka sel aastal seemned mulda saaksid.

Üks asi on sel aastal aga teisiti. See on linnugripp, millega kaasnev suurematel kanapidajatel kohati ööundki häirib. Kanapidamine oli mullu väga moes ja sageli toimetasid tiivulised vabalt aias ringi. Esmaspäevast on aga kodulindude õues pidamine keelatud. Lisaks ootab Põllumajandus- ja Toiduamet, et kõik kodulinnupidajad end registris üles annaksid. Isegi kui kuudis on üksainus kana.

See nõue ei ole järjekordne tühi bürokraatia, vaid vajalik juhuks, kui piirkonnas linnugripp tuvastatakse. Nii on ametil võimalik kõiki hoiatada ja jälgida. Pole ju raske – registreerime enda kodulinnud ära ja õue neid ei luba.

Kui mõni võib arvata, et kolm kana ees või taga, tasub end suurtootja asemele mõelda. Piirangutsooni jäädes kehtestatavad piirangud võivad ettevõttele isegi ilma otsese linnugripiga kokkupuuteta korraliku majanduskahju tekitada.

Niisiis, jälgime kodanikena meile kehtestatud reegleid, et vähendada koroonaviiruse levikut, ja linnupidajatena jälgime reegleid, et vähendada linnugripi ohtu. Kõik koos pingutades saame kiiremini n-ö tavaellu naasta.