/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2021/03/03/13660323t1h259b.jpg)
Kimalased maanduvad ühelt kollaselt õielt teisele, 18kraadises soojuses on tiivulistel mõnus täita tööülesannet, tolmeldada tomateid. Tomatikasvatus on Pärnust lõuna pool asuva osaühingu Weiss Aiand põhitegevus 2003. aastast. Tunamullu käibe kasvuga Äripäeva gasellettevõtteks tõusnud perefirmat juhivad praktikust isa Viljar Metsaoru ja õigusteadust tudeerinud poeg Mirko Metsaoru.
Kõrge kaarja kasvuhoone katuse alla mahub 5500 ruutmeetrit tootmispinda. Sellele istutatud tomatitaimed pandi seemnest kasvama detsembris Soomes ja istutati Võiste alevikus aiandisse veebruari keskpaigas. Aprillis jõuavad tarbijani esimesed pärnumaised viljad, peal kohaviitena käsitsi pandud kleebis „Võiste aiand”.
„Taimede ettekasvatamiseks on vaja spetsiaalseid tingimusi. Tegime kalkulatsiooni sellise kasvuhoone majandamise kohta. Jah, istik tuleb veidi odavam, aga vajalikku kvaliteeti on keeruline saavutada. Soomlased, kes taimi ette kasvatavad, on seda teinud kolm-neli põlvkonda, neil on kogemused ja robotiseeritud tootmine,” põhjendas Mirko Metsaoru istikute ostu põhjanaabritelt.
Kodumaine on kallim
Väikeaiandi aastane tomatisaak aprillist novembrini on keskmiselt 200 tonni. Esimesena jõuavad tarbijani kollased tomatid, siis punased ja roosakad vaariktomatid. Samm-sammult on Võiste aiandi kaubamärgiga tomatikasvatajad murdnud suurtesse poekettidesse, nii COOPi, Rimisse kui Selverisse ning turustavad toodangu neile Tallinnas asuvate keskladude kaudu.
Tänu ütlevad isa-poega tarbijaile, kes üha teadlikumalt eelistavad kodumaiseid köögivilju, kuigi kevadtalvistes tingimustes kasvatatud tomatid on võrreldes Euroopa lõunapoolsemates riikides valminutega kallimad.
„Kettidel on müük marginaali peal,” jätkas Mirko Metsaoru müügi- ja ostuhinna vahe teemal. „Importtomateid müüakse suurtes kogustes, seal võib marginaali vähendada, aga kuna meie ei suuda neid nii suure kogusega varustada, siis et samamoodi teenida, lisab poekett sinna suurema marginaali.”
Kohaliku tomati omahinnast üle poole tuleb kirjutada küttekulude arvele, Weissi aiandis ka bioloogiliste taimekaitsevahendite, väetiste ja puhta kastmisvee arvele, lisaks tööjõukulu, sest perefirma vajab hooajal mitut paari abikäsi.
Võiste aiandis on Metsaorud kasvatanud roose ja proovinud läbi lüüa amplililledega. Oma nišš leiti tomatite kasvatamisega ning isa Viljar meenutab aega, mil ta seitsmeaastasena Riia turul vanemate kõrval neid kodukasvatatud vilju müüs. Ta tunnistab, et oli aastat viis-kuus tagasi tomatigagi valiku ees, kuid siis investeeris pere automaatikasse, püstitas uue kasvuhoone ja suutis tootlikkust tõsta.
Naistepäeval esimene kurgisaak
Oma niši on leidnud ka Järvamaal Eistvere külas ettevõtja Kuido Paimla, kes on jäänud pidama kasvuhoonekurkidele. Kaubamärgina tuntud Eistvere aiandi omanik Paimla pani jaanuari alguses mulda kolm tuhat varase pika ja lühikese kurgi seemet ning istutas taimed ümber kahte 1600 ruutmeetrise pinnaga kasvuhoonesse. Naistepäeva paiku rõõmustab ta tarbijaid esimese saagiga.
Kurgid juba õitsevad hakkpuiduga köetavates kasvuhoonetes, kuid Paimla kogemuse järgi vajavad taimed pärispäikest, mille sooja paitust Eesti taeva all sel kevadtalvel napib.
„Kasvatan kurgitaimed ise, ühel aastal ostsin need Poolast, kuid mulle on oluline nii taimede kui ka saagi kvaliteet,” ütles Paimla, kes sai nooremana kogemusi Soomes kurke kasvatavas talus ja sealt kinnistusid nii teadmised kui ka valdkonnaga tegelemise mõte.
Kurgid juba õitsevad hakkpuiduga köetavates kasvuhoonetes, kuid Paimla kogemuse järgi vajavad taimed pärispäikest, mille sooja paitust Eesti taeva all sel kevadtalvel napib. Rohelise mahlaka vilja omahinnast moodustab kütmiskulu vähemalt 60 protsenti.
Pereettevõte turustab saagi ise Järva tarbijate ühistu ja Viljandi hulgilao kaudu.
Aastapäevad tagasi jõudis kurgikorjamise aeg kätte märtsis eriolukorra kehtestamise järel. Siis polnud Paimlal muud lahendust, kui täita eratellimusi pakiautomaadi teenust kasutades. Taas on käes lähikontaktide vältimise aeg.
„Rõõmupäev on see, kui märkad esimesi kollaseid kurgiõisi,” ütles Paimla. „Ja midagi peab ju inimene tegema, kui ta maal elab. Meie kasvatame kurke, aastas sadakond tonni.”
Kolm kasvuhoonet
Eesti 2020. aasta parimas talus OÜs Raudepere on noorem põlvkond Pärnumaal Mäekülas vanemalt üle võtnud tomati- ja kurgikasvatuse ning jätkab seda kolmes kasvuhoones 1300ruutmeetrisel pinnal. Veerand sajandit tagasi Möldri talus isa Urmas Lauri alustatut edendab Olustvere ametikoolis ja maaülikoolis õppinud poeg Jüri Laur kaasa Siretiga. Tootmise ajakohastamiseks on investeeritud kasvuhoonete automaatsesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemi.
Hakkpuiduga köetavas kasvuhoones kurgid juba õitsevad, esimene lühikese kurgi saak valmib märtsi lõpus, pikka kurki saab korjama hakata aprillis.
„Kurgid on ühes kasvuhoones, seal on ka ette külvatud tomatid,” mainis Jüri Laur. „Märtsis istutame tomatid tomatikasvuhoonesse, kasvatan taimed ise, nii on odavam, sest meie tootmispind pole nii suur, et konteineritäit istikuid mujalt tellida.”
Esimesed lihatomatid valmivad mai lõpus või juuni alguses. Lauri pereettevõte turustab tomati- ja kurgisaagi otse Pärnu-Jaagupi kauplustele ja Pärnu Keskuse taluturule.
Kevadtalvest hilissügiseni napib aiandite pidajatel uneaega, kuni viimane küps vili on varre küljest nopitud. Iga tootmine on risk, nii ka kodumaise varase kurgi ja tomati kasvatamine, mida ei saa pausile panna ning uue saagiaasta plaanid tuleb pikalt ette teha.