/nginx/o/2021/03/03/13659362t1h1202.jpg)
Eesti rohemajanduse valdkonna spetsialistide hinnangul on eesmärkide saavutamiseks praegu kitsaskohtadeks muu hulgas transpordisektori vaevaline üleminek taastuvatele kütustele, vähene prügi liigiti kogumine ja laiemalt ka motivatsioonipuudus süsteemsemalt teemaga tegeleda.
Eestil on kliimaneutraalsuse saavutamiseks ambitsioonikad eesmärgid. 2019 aastal vastu võetud riiklik energia- ja kliimakava aastaks 2030 näeb muu hulgas ette taastuvenergia osakaalu suurendamist 42% summaarsest lõpptarbimisest, kasvuhoonegaaside vähendamist 70% võrra, hoonete energiatõhustamist ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu osakaalu suurendamist transpordisektoris.
Eesti rohemajanduse valdkonna spetsialistid arutlevad, milline on meie rohemajanduse hetkeseis täna ning kuhu jõuame aastaks 2030.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/12/13004502t1h6b06.jpg)
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaal Eestis ajapikku kasvanud, eeskätt tänu soojusmajanduses fossiilsete kütuste asendamisele taastuvate kütustega ning viimastel aastatel päikeseelektrijaamade laialdasele kasutuselevõtule.
Probleemina näeb Annus muu hulgas transpordisektori vaevalist üleminekut taastuvenergiale, autost sõltumatu liikluskultuuri kesisust ning laiapõhjalise ootuse puudumist ühiskonnas rohepöörde elluviimiseks.
„Kahjuks on Eestis endiselt palju nn mitte-minu-tagaaeda suhtumist, mis pärsib riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamist,“ nentis Annus. Ta lisas, et uute tuuleparkide rajamiseks on riigikaitselisi kõrguspiiranguid leevendades vaja leida täiendavad arenduseks sobivad maa- ja merealad ning lisaks luua soodsad tingimused energiasiirdeks tarvilike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks.
Siiski on Taastuvenergia koja juht veendunud, et efektiivse riigivalitsemise ning turuosaliste aktiivsuse toel katab taastuvenergia aastakümne lõpuks vähemalt poole Eesti energiavajadusest.
/nginx/o/2018/11/28/11611157t1ha07e.jpg)
Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on Eesti rohemajanduse hetkeseis nukker, kuid perspektiivis lootustandev. „Kõige suurem mure on see, et meil puudub tahe ja motivatsioon olulisi teemasid riigiüleselt konstruktiivselt läbi rääkida ning koostööd teha. Aga meil on lootust, sest inimesed ja organisatsioonid muutuvad üha teadlikumaks. Kapital värvub roheliseks. Ka regulatsioonid ja rahastused EL poolt toetavad arenguid õiges suunas,“ nentis Truuverk.
Ta lisas, et Eesti võiks saada roheliseks digiriigiks aastaks 2030. „Näiteks võiksime just meie olla need, kes töötavad välja keskkonnamõju mõõdikute süsteemi ja rakendavad seda esimesena maailmas riigiüleselt,“ tõi Truuverk esile.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/03/13082446t1hc832.jpg)
Eesti Ringmajanduseettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul hakkab ühiskond üha enam saama aru materjalide taaskasutuse vajalikkusest, kuid eestlastele omaselt on start olnud aeglane.
„Kurvastav on, et lõppenud aastal ei suutnud Eesti täita Euroopa Liidu liikmesriikide kohustust suunata 50% segaolmejäätmetest ringlusesse ning puudub ka edasine plaan, kuidas jõuda 2025. aastaks seatud veel ambitsioonikama eesmärgini,“ nentis Rüütelmann.
Valdkonna suurimate kitsaskohtadena tõi ta esile ühtse jäätmete kogumissüsteemi puudumist ja vähest liigiti kogumist, jäätmekäitlustehaste piirkondlikku vähesust ja jäätmetest valmistatud toodete kasinat turgu.
Riik peaks ringmajanduse edendamiseks astuma jõulisemaid samme, näiteks tekitades roheliste hangete näol taaskasutatavale materjalile turunõudlust.
„Riik peaks ringmajanduse edendamiseks astuma jõulisemaid samme, näiteks tekitades roheliste hangete näol taaskasutatavale materjalile turunõudlust, kuid oluline on, et vastutust kannaksime kõik ühiselt,“ sõnas Rüütelmann ning prognoosis siiski, et aastaks 2030 oleme riigina mitu sammu lähemal ringmajanduse toimimisele. Seda tõenäoliselt tänu Euroopa Liidu roheleppele, jäätmetest valmistatud toodete turunõudluse kasvule ja tarbijate teadlikkuse suurenemisele.
/nginx/o/2021/03/03/13659358t1h4eb1.jpg)
Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juhi Ragmar Saksingu sõnul on Eesti rohemajandus alles lapsekingades, sest puudub tõsine jätkusuutlikkusele tuginev majanduskava ning süsteemne tegutsemine.
„Rohemajandus on kompleksne teema, millega peab tegelema korraga kõikides valdkondades võrdselt ning lähtudes kolmest tasakaalupunktist, milleks on keskkond, majandus ja sotsiaalne pool. Kui üks on tasakaalust väljas ning teine jõuliselt domineerib, siis pole võimalik probleemi lahendada,“ sõnas Saksing ning lisas, et suurendada tuleb sektorite vahelist koostööd, vähendada investeeringuid CO2-heite mahukatesse sektoritesse ning harida ja innustada ettevõtteid, et ka jätkusuutlikult majandades on võimalik raha teenida.
Tuleviku suhtes on Saksing lootusrikas ning usub, et tehes täna õigeid otsuseid on aastaks 2030 Eestis lõpetatud keskkonda eirav energeetikapoliitika ning rohemajandus on saanud standardiks.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)