Maa- ja metsaomanikud on aastaid hädas kobrastega, kes ojasid ja kraave üles paisutades nende põllu- või metsamaa rikuvad, mistõttu soovitakse, et vähemalt püünisraudadega võiks koprale jahti pidada pikema aja vältel, kui praegu lubatud.
Kopraga hädas maaomanikud nõuavad tõhusamat jahti (1)
Aastaid Virumaal raudadega kopraid küttinud ja Rakveres elav Jaan Kraav on kolm-neli aastat kirjutanud asjasse puutuvatesse ametiasutustesse, kirjavahetuse sisu on laias laastus sarnane.
Jaan Kraav küsib, miks on kobraste küttimine püünisraudadega lubatud ainult 15. märtsini, kui muude kõikvõimalike vahenditega on see lubatud 15. aprillini.
„Pöördusin möödunud kevadel Keskkonnaameti poole, sealt vastati, et nemad ei tegele sellega, ja soovitati pöörduda Keskkonnaministeeriumi. Sealt saadeti minu taotlus lahendamiseks samale ametnikule Keskkonnaametis. Vastus veeretati kopra ohjamiskava koostamisele ja lubati ka mind koosolekule kutsuda. Kava on aga ikka kinnitamata,” iseloomustas Kraav asjaajamise kulgu.
„Kui omal ajal see punkt jahieeskirjadesse võeti, ei olnud Eestis veel ajakohaseid püünisraudu ega nende kasutamise kogemusi. Minu küsimustele ei taha vastata ei tuntud koprauurija Nikolai Laanetu ega Keskkonnaamet. Kui midagi ei tee, pole ka võimalik eksida.”
Raudadega püük on tõhus ja valutu
1953. aastast Rakvere jahindusklubi liige olnud Jaan Kraav leiab, et koprajaht peaks olema püünisraudadega lubatud kuni 15. aprillini. Nii see eelmise jahiseaduse alusel ka oli. Samuti leiab ta, et sügisene koprajahihooaeg kõikide vahenditega ei peaks algama 1. augustil, kui koprapojad veel väikesed, vaid märksa hiljem, näiteks septembri keskel või isegi oktoobris.