Tallinna keskturg on muutuste ootel

Lihasaali kohal asuv Keskturu suur saal on nagu imedemaa, kust võib kõike leida. Foto: Tiit Efert

Tallinna suurim, aga ühena viimastest uuenduskuuri ootav Keskturg oli argisel ja kargel talvehommikul esmapilgul vaat et inimtühi.

Grossi poe kõrvalt kulgev tänav, mida turu kõrgajal ääristasid letid, oli täiesti lage. Suur katusealune, kus vene tädid tavaliselt oma retsepti järgi tehtud krehvtiseid hoidiseid müüvad, oli samuti tühi. Ühe laua ümber ja peale oli sätitud jopesid ja dressipluuse. Natuke eemal rippusid saunavihad. Tõepoolest, nädalalõpp lähenes ja külm ilm kutsub vägagi kuuma sauna. Paviljoni servas asuvad kioskid olid küll avatud, aga toidukraami, veel vähem kohalikku, polnud seal mingisugust.

Järgmisel nurgal asuvas kioskis küpsesid maitsvad rasvast nõrguvad vene stiilis pirukad: tšeburekid ja beljašid. Seda võis aimata ainult lõhna järgi, sest kioski klaasid olid udused ja luuk kinni.

Vastas asuv kalahall oli samuti inimtühi, isegi müüjaid ei olnud. Tavapärase viie-kuue leti asemel oli kalaga täidetud üks. Müüja tuli uudistajat nähes nurga tagant välja. Lett oli iseenesest kena. Kohalikest kaladest oli pakkuda muu hulgas haugi, ahvenat ja latikat.