Nädala mõte: see mõte ei meeldi teile

Nõrka lindu-looma loodusest ära viies võid võtta kiskjatelt söögi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Istud toas akna all ja imetled, kuidas aialinnud söögimajas terakesi nokivad, järsku märkad läheduses üht kulli jahti pidamas. Ühtäkki haarabki ta värvukese küünte vahele. Tormad välja, teed kõva häält ja röövlind laseb saagi küünte vahelt ning lendab minema, ka päästetud ohver kaob. Ja sina tunned end tõelise kangelasena. Ilmselt teed vastava postituse näoraamatusse.

Aga mõtleme nüüd, mis edasi saab. Pisike aialind sai nagunii viga ja talvel vaevalt taastub. Kull aga jäi lõunasöögita ja pakaselisel ajal nõuab iga liigutus suurt energiakulu, nurjunud jahilkäik röövis nii palju energiat, et vaevalt tühja kõhuga uut jahti alustades see edukam on. Tõenäoliselt sai inimese sekkumise pärast kaks lindu hukka.

Linnukesi teradega toites ei tohi unustada, et meil on hulk lihatoidulisi loomi ja linde. Kas kotkad ja rebased on seepärast halvemad kui rästad ja jänesed?

Sel talvel kuuleme alatasa lugusid, kus mõni kuldse südamega inimene nõrga linnu päästab. Isegi jahimees on päästjad kohale helistanud, et nood nõrga luige merikotka käest päästaks. Need päästsid ka. Mis aga sai punasesse raamatusse kantud merikotkast? Kas tal polegi õigust kõht täis süüa?

Nii julm kui see inimese vaatevinklist ka tundub, siis nõrka lindu-looma loodusest ära viies võtad kiskjatelt söögi. Tugevamad suudavad metsast saagi leida, aga on ka nõrgemaid või laisemaid, kes nüüd lähevad inimese elamisele ligemale toitu otsima. Äkki on see just sinu koer, kes nüüd hundile ette jääb, või sinu kass, kelle rebane nälja kustutamiseks kinni püüab.

Kui vaatasin oma laste bioloogiaõpikuid, siis nende kuiv ja keeruline tekst loodust mõistma ei õpeta. Veab, kellel on head loodusainete õpetajad, kuid koroonakriis sunnib lapsi üha enam õpiku ja ekraani manu.

Kes õpetaks meid loodust mõistma, et sooviga head teha me hoopis kurja ei teeks?