Head teha üritades võib hoopis haigusi levitada

Veelinde toites peate arvestama, et võite olla keset linnugripi kollet. Foto: Ardi Truija

Sel talvel oleme ajalehtedes ja sotsiaalmeedias näinud rohkelt pilte, kus uhke loodusesõber hoiab süles luike või toonekurge, kelle ta külma ja nälja käest päästis. Hiljutised teated, et Eestis talvituval luigel leiti linnu­gripp ja see üliohtlik haigus on jõudnud ka kodulindude sekka, paneb teema hoopis uude valgusesse.

Tallinnast Koplist leitud nõrkenud kühmnokkluigel diagnoositi linnugripi tüvi H5N8. Just seesama, mis läinud nädalal Venemaa teadlastelt tulnud info kohaselt võib nakatada inimestki. Nimelt avastasid venelased esimese linnugripi H5N8 inimesele kandumise juhtumi ja edastasid hoiatuse Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO). Seni teati, et see tüvi on küll lindudele ülinakkav, kuid kunagi varem pole see teadaolevalt inimestele levinud.

Terviseamet andis nädala algul teada, et praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviiruse inimeselt inimesele leviku tõenäosus on väike.

„Seni ei ole Eestis registreeritud, et patogeenne linnu­gripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada,” ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks vältida ja kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Keskkonnaameti ja vabatahtlike loomapäästjate valvetelefonidele laekub iga päev kümneid teateid nõrkade lindude, eriti luikede kohta. Viimased soojad talved kinnistasid nende suursuguste lindude teadvusesse, et pole mõtet energiat lõunasse rändamise peale kulutada ja Eestiski võib talve mõnusalt üle elada. Paraku tuli seekord korralik põhjamaa talv ja nõrgemad isendid ei jõudnud külma eest sobivasse kohta lennata.