Sügiskülmadeni saaki andvat kuumaasikat kahjurid ei kimbuta

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Kuumaasikad on väga leplikud ja nende kasvatamine õnnestub isegi lastel.
Kuumaasikad on väga leplikud ja nende kasvatamine õnnestub isegi lastel. Foto: Shutterstock

Kui olete koduaias väsinud võitlemast maasikakahjuritega, aga marju oma peenra pealt korjata tahate, tasub kiigata kuumaasika poole. Marjad on sel küll pisikesed, kuid see-eest jagub neid varasuvest öökülmadeni.

Kuumaasika seemneid leiab igast seemneletist ja praegu on just paras aeg neid külvata. Kuumaasikas (Fracaria vesca var. semperflorens) on pärit Lääne-Euroopa mägistest metsadest. Temaga sarnane liik on alpi maasikas (F. vesca var. alpina), millel on meeldiv omapära viljuda kogu kasvuperioodi jooksul. Mõlema maasika baasil on aretatud terve rida kultuursorte, aretus algas üle nelja sajandi tagasi Itaalias.

Kuumaasika puhmas on metsmaasikast kõrgem, õisi on õisikus rohkem ja viljad on suuremad, värvuselt punased või punakaskollased. Saagiaeg kestab juuni lõpust hiliskülmadeni.

Kasvatatakse kultuuris peaaegu kogu Euroopas, aretatud on hulk sorte, nii punaste, kollaste kui ka peaaegu valgete marjadega. Kollase- ja valgeviljalisi maasikaid linnud ei näe ning need jäävad nende poolt puutumata.

Kuumaasikast on aretatud ka võsunditega sorte, mida kasvatatakse amplitaimedena. Sorte tuleb paljundada ikka vaid sordiehtsate seemnete külviga, tütartaimedega või puhma jagamise teel. Omakasvatatud seemnete, st pähklikestega paljundamisel kanduvad edasi vaid liigiomadused.

Kuumaasika külvamine

Kuumaasikad tuleks külvata sooja kasvuhoonesse või toas aknalauale asetatud külvikasti varakevadel, siis saame saagi juba samal suvel. Külvikasti muld valmistada liiva, turva ja kompostmulla segust vahekorras 1 : 1 : 2. Kuumaasikas eelistab veidi happelisemat kasvupinnast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles