Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Taimed peletavad kevadväsimust ja kurnatust

Kevadväsimuse vastu otsi abi taimedest, näiteks rohejahu on hea lisada kõiksugu küpsetistesse, kasvõi smuuti või kama sisse, kibuvitsamarjades leidub C-vitamiini.
Kevadväsimuse vastu otsi abi taimedest, näiteks rohejahu on hea lisada kõiksugu küpsetistesse, kasvõi smuuti või kama sisse, kibuvitsamarjades leidub C-vitamiini. Foto: Katrin Luke

Väsimusel võib olla mitu põhjust, üks neist on kevadväsimus, mis tekib, kui pime aeg taandub ja keha hakkab tootma melatoniini asemel rohkem serotoniini. Kehal läheb muutusega kohanemiseks aega ning nii olemegi väsinud ja stressis.

Oma mõju on ka läbipõetud haigustel, tööpingel, mineraali- ja vitamiinipuudusel. Ometi on taimeriigis sõpru, kes aitavad selle aja lihtsamaks muuta. Apteegid, võrkturundus jm müüjad soovitavad kuhjaga igasugu imerohte, kuid parim ja loomulikum viis on need ained toidust kätte saada.

Pärast haiguse läbipõdemist võta aega taastumiseks, puhka ja katsu toituda võimalikult mitmekesiselt, et keha mineraali- ja vitamiinivarud taastada.

Katsu iga päev vähemalt pool tundi kuni tund olla valgel ajal õues, et päike saaks näole ja kätele paista. Nii saab keha ise D-vitamiini toota. D-vitamiini saab ka toidust, näiteks rasvasest kalast (lõhe, räim, tuunikala, angerjas, tursamaks), päikesevalguses kasvanud seentest, kodukana­lihast või mahetootmisest pärit munadest, loomamaksast, ricotta’st.

Turgutust otsi marjadest

Rauapuudusel tekib samuti kurnatus ja kehvveresus, mis tekitab väsimust. Parimad taimsed rauaallikad on kõrvenõges, petersell, kale ehk lehtkapsas, vaarikad, kirsid.

Väsimuse vastu on abi C-vitamiinist. Seda leidub kõikides taimedes, kuid parimad allikad on kibuvitsamarjad, ebaküdoonia, astelpaju ja mustad sõstrad, ka punased sõstrad, maasikad jm marjad, õunad. Aedviljadest säilitab kevadeni C-vitamiini kaalikas, hea vitamiiniallikas on hapukapsas.

Kibuvitsamarjades säilib C-vitamiin ainult siis, kui need on korjatud õigel ajal ja kuivatatud kiiresti. Kvaliteetne kibuvitsamari peab olema erkpunast värvi ja ilma plekkideta. Vitamiinijoogi valmistamiseks tuleb marjad üle valada 60–70kraadise veega ja lasta viis-kuus tundi termoses seista. Kui marjad purustada, piisab 15–30 minutist.

Pässikuleotis tee ise

Üleminekul pimedast valgesse aega on abiks ka adaptogeenide rühma taimed, mis aitavad kehal muutustega kohaneda. Üks leebemaid ja parimaid on kuldjuur, eleuterokoki juur, mandžuuria araalia, sidrunväändiku marjad. Tarvitada võib tee või tinktuurina, sidrunväändiku marju ka mahlana. Välismaistest sobib ženšenn. Neid tuleks tarbida mõõdukalt, ettevaatlik tuleb olla kõrge vererõhu ja südamehaigustega.

Väga hästi mõjub must pässik ehk chaga, millest on saadud läbi aegade abi haiguste, kurnatuse ja väsimuse vastu. Kommertstoodete asemel, mis tihti üsna lahjad, võiks ise leotise teha: valada tükeldatud pässiku tükid üle 50–60kraadise veega ja lasta tõmmata kolm-neli päeva. Iga päev võib jooki kuumutada 60 kraadini. Kui kodus puupliit, võib leotis pliidiserval seista. Ise olen võtnud 100 g ühe liitri vee kohta ja tarvitanud iga päev 40–50 ml. Õige värv on must või mustjaspruun, kohvist tumedam, maitselt tummine.

Taimed otse toidulauale

Kuuseokkad sisaldavad mineraale, eeterlikke õlisid, C-vitamiini. Jutt ei ole kuusevõrsetest, vaid vanadest kuuseokastest: mida vanemad, seda rohkem C-vitamiini ja mineraale.

Ise olen lõiganud oksatükke tipmistest okstest, hakkinud need viiesentimeetristeks juppideks, siis mikserisse või kannu (saab ka saumikseriga teha), vesi peale ja mikserdanud, kuni vesi muutub roheliseks. Maitseks võib lisada jupi ingverit. Siis kurnata ja lisada vett, suhkrut või mett ja juua klaas või kaks päevas mitte kauem kui 10–14 päeva, sest vaigud ja eeterlikud õlid võivad ärritada neerukude.

Kõik mineraalid ei lahustu vees. Sel juhul on kõige otstarbekam kasutada taimi toiduks. Lehtkapsast, kõrvenõgesest, põldosjast, peedilehtedest saab teha taime- või rohejahusid, mida on hea lisada kotletitainale, smuutisse, kama, supi ja küpsetiste sisse. Ise lisan nõgesejahu karaski- ja leivatainasse, koos pohladega muffini- ja keeksitainasse. Rohejahu, milles on ka petersell, pune jm taimed, ka rukkikama sisse. Rohejahu saamiseks olen taimede varred välja sõelunud ja siis kõik koos peeneks jahvatanud.

Samuti tulevad kasuks kõik taimed, mida olete sügavkülma varunud: karulauk, roheline sibul, basiilik, petersell. Nüüd on õige aeg neist teha pestosid, lisada smuuti, supi jm toidu sisse.

Kuumtöötlemata rohelisest kraamist saame veel lisaks foolhapet, millest meil talvel puudu on.

Tagasi üles