Jääktoit võiks päästa paljud puuduses pered

Kevadel ei saanud tavapärast vabatahtlikega toidukogumiskampaaniat poodides teha ja Toidupanga varud olid otsakorral. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Toidupanga vabatahtlik Indrek Kaing leiab, et tootjate ja toiduga kauplevate ettevõtete roll toidu kui ressursi päästmisel võiks olla senisest palju suurem, kui ületada teadmatusest ja koostööpuudusest tingitud barjäärid.

„Nüüdseks on selge, et Eesti ja kogu maailm peab kohanema palju suuremal määral, kui me kevadel aimata oskasime,” rääkis Indrek Kaing. „Kui räsitud majanduse lappimiseks riiklikke toetusmeetmeid napib ja riiki tabab järjekordne koondamiste laine, tähendab see juba niigi kolmandiku võrra kasvanud Toidupanga klientide arvu kasvu ning katta tuleb veelgi suurem toiduvajadus. Peame püüdma rohkem toitu päästa,” oli Kaing veendunud.

Jääkidele väärikas lahendus

Rahvusvahelise ärisuhtlusega tegeleva Indrek Kaingi jaoks on Toidupanga vabatahtliku roll võimalus päästa rohkem toitu ja panustada keskkonnateadlikuma ühiskonna edendamisse.

„Kui Toidupanga asutaja ­Piet Boerefijni südameasjaks on toiduabi jagamine meie vähekindlustatud peredele, siis mind puudutab eeskätt just keskkonnamõjude teema,” rääkis vabatahtlik Kaing, kes on mullu sügisest Euroopa Toidupankade Föderatsiooni Euroopa Liidu töögrupi liige. „On riike, kus toidupankade kogu toit tuleb kaubandusest annetusena, aga ka selliseid, kus kaup pärineb hoopis otse tootjatelt,” rääkis ta.

Eestis näeb Indrek kasutamata potentsiaalina tootjate ja maaletoojate suuremat kaasamist toidupäästmisse.