Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Nädala mõte: suuga teeme suure linna

Copy
Eestimaalastele läheb küll korda, et prügimajandus oleks eeskujulik, metsa ei võetaks maha ja plast ei satuks ookeani, aga igapäevastes valikutes peegeldub mure keskkonna pärast vähe.
Eestimaalastele läheb küll korda, et prügimajandus oleks eeskujulik, metsa ei võetaks maha ja plast ei satuks ookeani, aga igapäevastes valikutes peegeldub mure keskkonna pärast vähe. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ühel päeval tuli e-kiri, mis ütles, et eestlased on sõnades jätkusuutlikumad kui tegudes. Nimelt selgus Orkla Grupi tellimusel tehtud uuringust, et eestimaalastele läheb küll korda, et prügimajandus oleks eeskujulik, metsa ei võetaks maha ja plast ei satuks ookeani, aga igapäevastes valikutes peegeldub mure keskkonna pärast vähe.

Kõlab tuttavalt, isegi valusalt tuttavalt. On küll mure, mis meie elust maamunal saja aasta pärast saab, aga kui taas ei viitsi pakendiprügi puhtaks pesta või tuleb juust hallituskihi all ära visata, on mure ununenud. Olen täheldanud, et kui käitun keskkonnavaenulikult, rõhub see tugevalt südametunnistusele, aga mis sellest keskkonnale kasu on. Teisalt, parem sammhaaval, kui üldse mitte.

Tänases lehes on mitu artiklit, kust otseselt või kaudselt tuleb välja, et sõnades oleme suured tegijad. Näiteks oli Eestil aasta-kaks tagasi suur unistus – aastaks 2021 on Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast mahemaa. 2021. aasta on käes, aga protsent 25 kandis. Võrreldes Euroopaga pole see üldse halb arv, aga unistusest on pool puudu. Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup ütles, et koosolekuid ja nõupidamisi korraldati palju, aga tegusid ja otsuseid ei järgnenud. Nüüd oleme hoopis olukorras, kus ELi rohepööre võib seda protsenti vähendada.

Samas artiklis ütleb ministeeriumi esindaja, et näiteks Tartu linna lasteaedades pakutakse mahetoitu, et piirkonna mahetootjatele tööd anda. Ja siis räägib kõrvallehel Tartu lähistel Ilmatsalus asuva lasteaia majandusjuhataja, kuidas nende lasteaed jääb linnast üsna kaugele, mistõttu on paljud kaubatarnijad öelnud, et lasteaed ei jää kaubaringi piirkonda ja ka kogused on nende jaoks liiga väiksed.

Kui juba Ilmatsalu jääb linnast kaugele (Tartu kesklinnast 10 km), siis mis šansid on väikesest maakonnakeskusest 40 kilomeetri kaugusel asuval lasteaial!?

Paraku on nii, et räägime asjad suuremaks ja teeme paberil uhkeid plaane. Aga sageli on mõtteid, mis tulevad Tallinna kabinettidest, Jõgevamaal päris keeruline ellu viia.

Tagasi üles