Looduskalender ⟩ Ärge puutuge haigeid linde ja loomi!
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
15. veebruar 2021, 11:49
Päike ja silpsuvad jääpurikad on selle nädala märksõna. Muidugi tuleb kõige selle kevadetunnetuse juures möönda, et õues on ikka miinus kümnene pakane ja päikesele ettesõudev pilv puistab taas laiu lumehelbeid.
Aga kevad on juba talve põues ja seda ei jäta linnud valjuhäälselt kuulutamata. Küllap trambib isand Talv meil veel sel ja ehk ka järgmisel nädalal seljas ja toob krõbedama pakase, nii et siseruumidest tulles näo ette ununenud mask on issanda armuand.
Kudrutavad hakid
Tõeline kevad tuleb aga siis, kui varesed toimetama hakkavad. Ja juba ühel hommikul nägin ma Raadi pargis, kuidas kaelushakid olid paarikesi seadnud end kõrgete puude latvadesse istuma, esimeste päikesekiirte armusoojust nautima.
Ka oli ühel hommikul künnivares Emajõe äärsete pesade kohal lendamas. Tänaseks on kevadusinus siiski kadunud ja õu talviseid kössitajaid täis.
Pärnad puistavad vilju
/nginx/o/2021/02/15/13630449t1h5d05.jpg)
Siiski ujutasid sel nädalal toidumajad üle punakõhud – leevikesed. Ja mõtlen, et leevikeste hulka oleks ka vaja feministe, et räägitaks rohkem ka beežikõhtsetest emaslindudest.
Aga punakõhtusid on praegu tõesti rohkem, ju on nemad väledamad rännumehed toiduvarude juurde.
Aga need lumele pudisenud pärnaseemned, mida tänavu kohutavalt palju on, pole mitte märk lindude ägedast puistamisest, vaid soe suvi lasi pärnadel korralikult viljuda ja nüüd ongi viljade heitmise aeg. Kohe peaksid sama tegema lepad.
Talvikesed, need saatusesümfoonia lauljad, kes vahepeal meie toidumajasid väisasid, on edasi liikunud soojemate Austria metsade vahele. Jättes maha siisikeste ja urvalindude parved. Praegu peaks näha olema ka ohakalinde ja hangelinde.
Haigused ei käi mööda kive ja kände
Keda aga sel aastal vähem on, on rohevindid. Pole aimugi, kas enamus on lennanud taiplikult lõuna poole, või on ikka võtnud neid tihedalt kooselavaid linde mingi taud tabada. Ilmselt jaanuari keskpaigas, kui hakati toidumajade ümbert leidma surnud tihaseid ja rähne, sekka kajakaidki, mingi linnuviirus meile jõudis, mis nüüd ka luikedelt leitud on.
Linnumehed hindavad, et kümnendik lindudest saab talvel hukka nii ehk naa, olgu siis näljast, külmast või haigustest. Aga inimesed peaksid meeles pidama, et hukkunud või haiged linnud on kellegi toit, ja katsuda, veel vähem autoga, millega oma lapsigi veate, loomakliinikusse vedada, ei ole arukas. Nõnda sama moodi neid jäneseid, keda kusagilt aianurgast leiate. Laske loodusel toimida omas rütmis.
Pulmade ettevalmistusaeg
Imetajatel on aga tulemas pidulikud pulmaajad. Rebasereinud satuvad üha enam meie vaatevälja ja peagi võib metsast kuulda ka suurte kasside kräunumist.
Hundid jooksevad paaris. Mu vend, Enn Vilbaste nägi, kuidas hundipaar oli jooksnud jahimeeste eest pakku Lätti, isashundil jäljepikkust 10 cm.
Ja need hallhülged, kes looduskalender.ee kaamerasilma ees oma elu elavad on suures osas poeginud, esimesed pojad juba 10 päevased. Isased passivad rannas, sest kohe peaks hakkama uus paaritumine.
Sel aastal õnneks sellist jääd on tekkinud, kuhu ka hallhüljes poja saaks poetada, seega on nad ka sellelt pisikeselt saarelt veidi laiali hajunud.
LASTELE Ilmamäng: Kadaajama
Vastlapäeval, noorkuu teisipäeval, sel aastal 16. veebruaril on lastele tegevusi kuipalju. Enamus praegu lastemängudeks taandunud tegevustest on vanad nõiakunstid. Näiteks aeti kada. Tehti vanadest riietest ja põhust inimkuju, kellele mõeldi selga kõik see, mis endast ära taheti anda ja aeti see metsik keppidega togides kaugele metsa.
Vastlapäeval mindi valges magama. Anseküla
Tänapäeval võivad lapsed kõik pahandused ka puuketastele selga mõelda ja neid keppidega kada ajades enda juurest ära veeretada.