Koroonakriisi tõttu kukkunud palgad sunnivad poed hinnasõtta

Soodsama hinna peale mängivad kaubandus­ketid kuulu­tavad võidu, et just neil on Eesti odavaimad hinnad. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Ehkki eri kaubandusketid ise hindade langetamist hinnasõjaks ei nimeta, põhjendades toimuvat tavalise turunduse ja tarbija huvides tegutsemisega, paneb mõningate toidukaupade suur hinnalangus suurpoodides tootjaid küsima, kelle ja mille arvelt see tuleb.

Hindade langetamise põhjusi pakub meie tänane elu alates tervisekriisist põhjustatud inimeste ostujõu langusest kuni uue suure odavpoeketi Lidl turuletulekuni välja.

Prisma Peremarketi sortimendidirektor Kaimo Niitaru põhjendas hinnalangetust sellega, et koroonakriisi tõttu on paljudel Eesti inimestel majanduslikult raske. „Keerulisel ajal vajavad inimesed stabiilsust ja kindlustunnet. Prisma soovib pakkuda klientidele püsivalt soodsaid hindu, mille puhul nad saavad kindlad olla, et homseks ei ole samade kaupade hindu tõstetud,” selgitas ta.

Üle 300 kauba hind all

Prisma Peremarket on hindu langetanud pisut rohkem kui 300 tootel. Neist toidukaupu on 268. Keskmiselt on odavdamise läbi teinud toodete müügikasv olnud 15 protsenti, mis tähendab, et kampaania on täitnud oma eeesmärgi. Hinnalangus puudutas esma- ja toidukaupade tootegruppe ja neist igas leiab püsivalt soodsa hinnaga tooteid.

Näiteks banaanikilo maksis enne 1,08, nüüd 0,86 eurot. Kokku jäi hinnalangus eri toodetel 5 ja 35 protsendi vahele. Odavnenud piimatoodete hinnad langesid keskmiselt 14 ja leivatoodetel 15 protsenti. Mis banaanidesse puutub, siis nende müük on olnud stabiilne ka pärast odavdamist ja ei saa öelda, et müügikasv on tulnud mõne teise toote arvelt.

Mille arvelt aga üldine hinnalangus tuli? Niitaru sõnul leidis see aset ettevõtte töö optimeerimise ja turunduseel­arve vähendamise tulemusena, aga osaliselt ka kaubaketi enda kasumi arvelt. Teised poeketid reageerisid kohe omapoolsete hinnamuudatustega, mis aga Niitaru sõnul jäid sageli lühiajaliseks.