Nõuanne ⟩ Pakasega küta korraga vähem, aga sagedamini

Küdev ahi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Päästjad märgivad, et lähipäevadel, kui ilmateenistus prognoosib enam kui 20-kraadist pakast, tasub pöörata tähelepanu ohutule kütmisele. 

Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades kipub suurenema tulekahjude ja tules hukkunute arv. Selleks, et õnnetusi ära hoida, soovitab päästeamet hoiduda ülekütmisest.

„Külma ilmaga tahetakse kütta kodu korraga võimalikult soojaks. Arvestada tuleb aga sellega, et ülisuur koormus võib mõjuda küttekoldele hävitavalt ja sooja kodu asemel võib hoogsa kütmise tulemus olla hoopis tulekahju. Seega tasub külmal ajal kütta ahju korraga vähem, aga mitu korda,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets. „Meeles tuleb pidada, et kahe kütmise vahele peaks jääma vähemalt kaheksa tundi. Siis jõuab ahi piisavalt jahtuda ja uuesti kütmine on ohutu.“

Seega tasub külmal ajal kütta ahju korraga vähem, aga mitu korda.

Hoolitseda tuleb selle eest, et ahju, pliidi ja kamina läheduses ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. „Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit,“ selgitas Saaremets.

Nõuandeid kütmiseks

• Hoidu ülekütmisest Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini.
• Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla kergesti süttivaid esemeid.
• Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Ära sulge siibrit liiga vara Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, kuid ülimürgine. Ahjusiibri võib sulgeda alles siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit. 
• Hoidu toas suitsetamisest Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik.
• Aita oma nõrgemaid kaaselanikke Hoolitse vanemaealiste lähedaste ning naabrite eest. Uuri, kas nad on tuleohutusele mõtelnud ning aita vajadusel suitsuanduri kontrollil, selle patarei vahetamisel või ohutul kütmisel.

Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid, soojapuhureid ja soojuskiirgureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid, radiaatoreid ja soojuskiirgureid ei tohi riideesemete ega ka teiste süttivate materjalidega kinni katta.

Külmade ilmadega võib probleemiks osutuda ka korralikult soojustamata torude jäätumine. Ka sel puhul ei tohi unustada ohutusreegleid. „Torustiku külmumise vältimiseks tasub veetorud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga,“ pani Viktor Saaremets kõigile südamele.

Jäätunud torude sulatamiseks on kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Kui oma jõust jääb külmunud torude sulatamisel väheks, tuleb kutsuda professionaalne abi.

Koos õigete kütmisvõtete järgimisega tasub üle kontrollida kodus olevad suitsu- ja vingugaasiandurid ning veenduda, et seadmed on töökorras. Lisaks oma kodu tuleohutuse kontrollimisele tasub veenduda ka selles, et lähedaste kodud on tuleohutud. Samuti ei tohi unustada tavapäraselt õues elavaid lemmikloomi – käreda pakase eest tasub nad tuppa sooja lasta.

Külmal ajal kontrollivad päästjad tavapärasest põhjalikumalt ka tühjana seisvaid ehitisi ning Päästeametile teadaolevalt tuleohutuslikult halvemas seisukorras olevaid hooneid, et vähendada tulekahju puhkemise ohtu.