Talikülvinõudeks sobivad kõikvõimalikud majapidamisse kogunenud plasttopsid, -pudelid ja -kastid. Peaasi, et need mahutaksid kümnesentimeetrise mullakihi. Kindlasti peavad külvinõudel olema vee äravoolu ja ventilatsiooniavad.
Kui kasutate väikesi potsikuid, tuleb varuda suurem valgust läbi laskva kaanega kast, kuhu topsikud panna. Kui säärast kasti pole, sobivad külvianumaks suured veepudelid, eriti viieliitrised. Neilt peaks ülemise kolmandiku maha lõikama, nii et alumine osa jääb külvinõuks ja ülemine kaaneks.
Õhukindel kork tuleks maha keerata ja selle asemele kleepida kahest teibiribast rist, et jääksid pisikesed õhuavad. Talikülvikonteineril võiks kaas peal olla seemnete tärkamiseni.
Suured veepudelid või õhuavadega kasti pandud topsid tõstetakse õue. Kohta valides jälgige, et külvid ei satuks otse räästa alla ja lapsed-kassid-koerad anumaid pikali ei jookseks.
Talvel ei ole tarvis külvianumaid väga jälgida, sest külvimuld seemnetega on läbi külmunud. Kevadel hakkab muld anumas sulama ja õige temperatuuri saavutamisel tärkavad seemned talveunest. Edasi tuleks pidevalt hoolt kanda, et muld ei kuivaks. Juba tärganud seemikukonteineritelt võiks kaaned ära võtta.
Eriti hästi sobib talikülv püsikute ettekasvatamiseks. Samuti saab talikülvata suvikuid, ürte ja köögivilju, aga ka puude ja põõsaste seemneid.