Eesti vetes ujuvad lõhepurakad rõõmustavad nii kalamehi kui looduskaitsjaid

Keskkonnaministeeriumi teatel tegi riigi ja vabatahtlike kalakaitsjate panus eelmise aasta lõhe ja meriforelli hooajast viimaste aastate edukaima.

Harrastuskalastajatele ja kutselistele püüdjatele kujunes eelmine aasta lõhe ja meriforelli püügil väga edukaks, teatas ministeerium. Kokku püüti rannikumerest kalavõrkudega ja jõgedest spinninguga ligemale 40 tonni lõhet ja meriforelli. Sellest rohkem on viimasel kümnendil püütud vaid 2016. aastal.

„Lõppenud hooaeg näitab, et lõhel ja meriforellil läheb Eestis järjest paremini, kuid tasuta lõunaid pole olemas: kala küll jagub, kuid need liigid vajavad endiselt ka abi,“ ütles ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

• Eriti suur oli harrastuspüüdjate huvi spinningu ja lendõngega püügiks jõgedes, kuhu anti ligi 4700 püügiluba, mis on üle loa 1000 rohkem kui 2019. aastal.

Lemmikjõed on Jägala jõgi ja Selja jõgi, aga üllatuslikult ka Vääna jõgi. „See näitab selgelt Eesti harrastuskalastajate jätkuvat ja pigem kasvavat huvi lõheliste püügi vastu ning annab kinnitust nende liikide tähtsusest nii püügivõimaluste arendamise kui ka varude kaitse seisukohalt,“ sõnas Tuus.

Seda, et aastad pole vennad näitab too, et eelmisel aastal oli suurimaks harrastajate poolt spinninguga jõest välja sikutatud kalaks 16 kilose lõhe, mis jäi päris palju alla 2019. aastal püütid 21,4 kilosele.

Suuri paarikümnekiloseid kalamürakaid liigub meie jõgedes igal sügisel, näiteks on selliseid kaadrisse püütud Eesti Mereinstituudi kalaloenduri seirekaamerast Pirita jõel.

Tuus lisab, et lõheliste populatsioonide taastumine ning püügivaru loomine ei ole kätte tulnud tasuta, vaid tolleks on tehtud väga suuri pingutusi, mille vilju täna juba maitsta saab.

„Riik on pannud elupaikade taastamisse palju energiat ja rahalisi vahendeid: paisude eemaldamisse, kalapääsude rajamisse, kalade asustamisse, kalavarude seiresse ja koelmute parandusse on aja jooksul panustatud miljoneid eurosid," rääkis ta.

Lisaks eelnevalt loetletule on väga suurt positiivset mõju avaldanud ka Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse, kelle vabatahtlikud valvasid mullu peamisi lõhejõgesid rekordilised 5660 tundi.

„Nende panus on korduvat tänamist väärt, sest koos keskkonnainspektoritega on vabatahtlikud aastate jooksul avastanud ja takistanud sadu röövpüügi episoode. Selle tulemusena valvatavatel lõhejõgedel röövpüüdjad nii nahaalselt enam tegutseda ei saa,“ sõnas Tuus.

Samas on piirkondi, kus kalavarude paranemiseks tuleb veel pingutusi teha, mistõttu piirab Keskkonnaministeerium vajadusel ka edaspidi nendel veekogudel või suudmealadel püüki seni, kuni loodetud tulemused on käes. Pikem eesmärk on siiski varude jätkusuutlik kasutamine.

„Keskkonnaministeerium jätkab kindlasti kõikide oma partneritega oma seniseid tegevusi lõheliste populatsioonide taastamisel, et täita Eesti ühiskonna poolt püstitatud kõrged ootused meie loodusvarade kaitsel," ütles Tuus.

Vabatahtlike panus on suur

• Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad panustasid lõheliste kudevalvesse eelmisel aastal juba 5660 tunniga, mis on 1900 tundi rohkem kui 2019. aastal.
• Eelmisel aastal realiseerus vabatahtlike koostöö keskkonnainspektsiooniga 17 röövpüügijuhtumi menetluse algatamisega.