Kümne aastaga kadusid tuhanded väiketootjad

Põllumajandusloenduse tulemused. Foto: Allikas: Statistikaamet; Graafika: Ain Kivilaan

Põllumajandusloenduse esmased tulemused räägivad üsna selgelt keelt: nagu mujal Euroopas on põllumajandustootmine ka Eestis kiiresti koondunud suurte ettevõtjate kätte ja väikseid peretalusid on aina vähem. Meie põllumajandusjuhid on enamasti vanuses 55+ ja kuna suurte kasutada on kaks kolmandikku põllumaast, on noortel väga keeruline üldse alustada.

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist – 3800 võrra vähem kui kümme aastat tagasi.

Põllumajandusloenduse projektijuht, Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee ütles, et kuigi majapidamiste arv on aastate jooksul kahanenud, ei ole tootmine põllumajanduses oluliselt vähenenud, sest see koondub aina enam suurettevõtetesse. Eesti põllumajandustoodangust 84% annab 1300 suurimat põllumajandustootjat: nende kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja nad teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

2016. aastani sai Eesti andmeid võrrelda euroliidu omadega, sest siis oli kasutusel olev lävend ühesugune. „Andmetest on näha, et meil on see protsess toimunud kiiremini kui Euroopas,” sõnas Valdvee.

Kas väiksed kaovad?

Seda, et väike peretalu on kaduv majapidamisvorm, Valdvee sõnul siiski öelda ei saa, neid on Eestis veel palju. Enam kui poolte Eesti põllumajandus­majapidamiste aastase toodangu väärtus jääb alla 8000 euro. „Maaelu arengu seisukohalt on need väiksed olulised, aga surve efektiivsusele on muidugi väga suur,” ütles ta.