Maheviljakasvatajad kaaluvad arve kokku lüües jätkamise mõttekust

Põhara Agro juhataja Jaanus Põldmaa ütles, et mahevilja eest peaks tootja saama tavalise teraviljaga võrreldes vähemalt kaks korda rohkem, aga hinnavahe on vaid mõni protsent. Foto: Gertrud Alatare

Mullu sai palju räägitud, et maheviljakasvatus ei tasu enam ära ja paljud loobuksid sellest. Nii võttis Maa Elu uurida, mis plaanid teraviljakasvatajatel uuel hooajal peas keerlemas. On ju praegu aeg, mil uue saagi kokkuostjad kasvatajaid läbi helistavad, et saagi koguses ja hinnas kokku leppida.

Scandagra ostujuht Marek Vares tõdes, et mahekasvatajatel on keeruline aeg. „Praegu kuuleme põllumeestelt, et mahekasvatus Eestis ei tasu enam ära ja puudub motivatsioon,” edastas ta. „Kindlasti on põllumehi, kes plaanivad mahevilja tootmise lõpetada. Samas loodavad põllumehed, et mahevilja kasvatust hoitakse elus. Järgneva kahe aasta jooksul on näha, kas ja kui palju mahevilja tootjate struktuur muutub.”

Baltic Agro mahevilja ostu-müügijuht Vallo Tenson rääkis, et oma viimase paari-kolme kuu jutuajamiste põhjal mahevilja kasvatajatega tundub talle, et tänavu lõpetajaid siiski nii palju ei ole, kui võis eelmise hooaja saagikoristuse järel arvata.

„Peamine tegur oli siis juba teist aastat järjest odavad mahevilja hinnad, mis sõltuvalt kultuurist olid kohati võrdsed tavavilja hinnaga,” seletas Tenson. „Praegu tean vaid paari-kolme maheviljatootjat, kes juba 2021. aastal mahetootmise lõpetavad.”

Aastad pole vennad

Võrumaal Sulbi külas tegutseva osaühingu Tõusev Koit juhatuse liige Ivar Rosenberg rääkis, et nende 600 hektarist haritavast maast on pool ehk 300 hektarit vilja all. Põhiliselt kasvatatakse mahepõllul talinisu ja kaera. Teravilja müügilepinguid Tõusev Koit suurte kokkuostjatega ette ei sõlmi, sest aastad pole vennad ja saagid olenevad põllumehe hoolikusest rohkem hoopis ilmast.

„Meil on kindlad partnerid, kellega oleme teinud eellepingud, aga jätnud hinna fikseerimata, sest võib võita ja võib kaotada,” möönis Rosenbeg.