/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/02/03/13610259t1hcd1c.jpg)
Uuem tehnoloogia on jõudnud tasemele, kus robot suudab eristada umbrohtu põllukultuuridest ja nii arendavad tootjad üle maailma robotrohijaid. Uus tehnoloogia on esialgu kallis ning tal on ka mitmeid puuduseid.
Nõudlus rohimisrobotite järele aina kasvab
Paljud umbrohud on aastate jooksul kohanenud ja muutunud herbitsiidide suhtes resistentseks, mistõttu on nendega võitlemine muutunud järjest keerukamaks, kirjutab Farming UK.
Samal ajal on keelustatud mitmed herbitsiidid, millega talunikud varem umbrohtu tõrjusid, ja nii on nad nüüd valiku ees, kas kasutada tõrje asemel kallimat ja aeglasemat varianti ehk käsitisi rohimist. Samas pole selleks ka alati tööjõudu lihtne leida.
Just seetõttu on arendajad aina enam rõhku panemas erinevate umbrohueemaldajate väljatöötamisele - mõned neist kasutavad mehaanilisi kõplamismeetodeid, teised aga keemilist punktpihustust.
Sellist tehnoloogiat tutvustas esimesena USA ettevõte Blue River Technology, mis tõi 2018. aastal tõid kommertskasutusse masina, mis kasutab arvutitehnoloogiat, et võrrelda iga üksiku taime pilti ulatusliku andmebaasiga – kui robot tuvastab soovimatu taime, siis pihustab see täpselt selles kohas herbitsiidi.
Samamoodi on Taani insenerid firmast F. Poulsen välja töötanud masina nimega Robovator, mis kasutab sama identifitseerimistehnoloogiat, kuid eemaldab umbrohu mehaaniliselt.
On ka masinaid, mis kasutavad soovimatute taimede eemaldamiseks termilisi umbrohutõrjevahendeid, näiteks kuuma õli, täpset leeki ja isegi lasereid.
Kuid nii Robovatori kui ka Blue Riveri tehnoloogiat liigutab traktor, seega pole see täielikult automatiseeritud.
Täielikult automatiseeritud umbrohutõrje on olemas aga ettevõttel Naïo Technologies, millel on juba üle 200 kliendi, kes kasutavad oma farmides rohimisroboteid.
Naïo masinad kasutavad 3D-kaameraid taimeliigi äratundmiseks ja üleliigne eemaldatakse kõplamismeetodil. Praegu töötab ettevõtte robot Dino elektritoitel, kuid väljatöötamisel on ka transporditav päikeseenergial põhinev laadimisjaam, et robotit ei peaks iga päev põllult tagasi tooma.
Šveitsi ettevõte Ecorobotix on kasutanud sama tehnoloogiat, kuid nemad kasutavad umbrohu eemaldamiseks täpipihustamist.
Ehkki nad pakuvad ka traktorile paigaldatavaid masinaid, on nende katsetamisjärgus AVO robot väga sarnane Dinoga – seda saab juhtida telefoni abil ja kasutada sama GPS- ja kaameratehnoloogiat.
AVO pihustab umbrohtu herbitsiidi mikrodoosidega, kasutades ilmselt 95% vähem kemikaale kui traditsioonilise pihustamise korral.
Kuigi umbrohutõrje robotid on viimastel aastatel märkimisväärselt edasi arenenud, on nende peamiseks puuduseks võimetus reageerida erinevatele olukordadele. Nii täpne kui praegune identifitseerimistehnoloogia ka pole, on see hädas umbrohu ja põllukultuuri eristamisega varases staadiumis, samuti võib see jääda hätta, kui taime lehed on määrdunud.
Samuti on nende hind väga krõbe. Mõlema hinnaks arvestatakse umbes 115 000 eurot.