Kuuse-kooreüraski arvukus on märkimisväärselt vähenenud
3. veebruar 2021, 08:42
Kuuse-kooreüraskite arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel märkimisväärselt vähenenud, seega on loota ka metsades üraskikahjude langust.
„Kindlasti ei ole aga kuuse-kooreürask meie metsadest kuhugi kadunud ja metsaomanikel tasub olla jätkuvalt tähelepanelik ning kahjustuste avastamisel tuleks sellest teada anda,” lausus Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Rando Omler.
Ekspertiisid näitavad ka ammust kahju
2020. aastal tehti kokku 3158 metsakaitseekspertiisi 3566 hektari suurusel alal, sellest 882 hektaril oli kahjustaja kuuse-kooreürask. Nii näitavad metsakaitseekspertiisi andmed mõnevõrra suuremat üraski levikut kui varasematel aastatel.
Metsakaitseekspertiiside tulemused selgitavad kuuse-kooreüraskite levimust nii-öelda tagantjärele, näidates, mida putukas on põhjustanud. Sinna hulka satuvad ka kahjustused, mis võisid tekkida juba aasta või paar varem. Keskkonnaagentuuri hinnang kuuse-kooreüraskite arvukuse vähenemise kohta põhineb aga viimastel vaatlustulemustel.
Enim kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustusi oli metsakaitseekspertiiside alusel Valgamaal 207 hektaril, Lääne-Virumaal 116 hektaril ja Pärnumaal 99 hektaril. Põhjused, miks just neid piirkondi on putukas enim räsinud, võivad olla erinevad.
Ühest küljest sõltub metsakaitseekspertiiside arv sellest, kui aktiivsed metsaomanikud on ja kui palju nad kahjustustest teada annavad, sest kui info Keskkonnaametini ei jõua, siis metsakaitseekspertiise ei tehta. Valgamaal mõjutab ka see, et selles piirkonnas on viimastel aastatel olnud enim tormikahjustusi. Lääne-Viru ja Pärnu maakonnas on suhteliselt rohkem kuusikuid.
Looduslik kord
Tulevikku vaadates ütles Olmer, et mõned külmakraadid üraski üle talve elamist ei pärsi. Miinuskraadid mõjutavad kuuse-kooreüraskit vaid siis, kui teine põlvkond jääb talvituma puukoore alla. Koore alla jäävad vastsed, nukud ja talveks valmistumata noormardikad hukkuvad. Väljaarenenud valmikud taluvad talvel kuni 25 külmakraadi. Samuti ei ohusta külm pinnasesse talvituma läinud mardikaid, sest seal temperatuur nii madalale ei lange ja lumi aitab sooja hoida.
Väljaarenenud valmikud taluvad talvel kuni 25 külmakraadi. Samuti ei ohusta külm pinnasesse talvituma läinud mardikaid.
Nii on olnud viimaste aastate soojad talved ainult vesi kuuse-kooreüraskite veskile ja aidanud veelgi rohkem kaasa putukate eluspüsimisele. Ent kui ühe liigi arvukus hakkab kiirelt suurenema, hakkab loodus oma tasakaalu otsima ja kasvanud on ka üraski looduslike vaenlaste hulk. Tõsi küll, looduslike vaenlaste arvukus hakkab suurenema veidi hiljem, kuid Omleri sõnul on puukoore alt leitud nukukireslaste vastseid, juuluklaste kookoneid ning üraskikärbeste vastseid. Teine oluline põhjus, miks on üraskeid vähem, võis olla heitlik ilm 2020. aasta kevadel, mis ei olnud üraskite arenguks soodne. Tundus, et üraskite teine põlvkond jäi väikesearvuliseks.
Kõige tõhusam viis kuuse-kooreüraski massilist levikut majandusmetsades tõkestada on siiski tormikahjude kohene likvideerimine pärast tormi.
Üraskikahjustuse suurusest sõltub puidu kasutamine
Nagu mardika nimigi ütleb, on tegemist kooreüraskiga. See tähendab, et otsene kahju tekib puukoorele ja selle all kambiumile. Ent siiski, mida kauem püsib puul kahjustus, seda vähem on võimalust materjali parimal moel väärindada.
Üraski tagajärjel puu nõrgeneb ja muutub vastuvõtlikumaks teistele kahjuritele. Isegi kui teised kahjustajad kohe ei ründa, hakkab puu kuivama ja tekivad muudatused puidukiududes.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnutsi sõltub see, kas sellise puu raiumisel saadavat puitu saab kasutada, kahjustuste vanusest.
„Kui äsja mardikatega asustatud puu raiuda ja metsast välja vedada, sobib selle puit samade toodete valmistamiseks, mida tehakse tervete puude puidust, ehk siis saelaudadeks-prussideks ja paberipuiduks ning kehvem osa nagu alati küttepuiduks.”
RMK toimis selliselt eelmise aasta aprillis-mais.
Kui kahjustatud puu jätta püsti, siis see kuivab ja sureb. Sellise puu raiumisel saadav puit sobib osaliselt kehvema kvaliteediga ja metsakuiva palgina puidust taara ja muude odavate pakkematerjalide valmistamiseks ning suurem osa läheb küttepuiduks.
„Mida hiljem kahjustuskolle raiuda, seda rohkem tekib halva kvaliteediga kuivanud puitu, millest väärtuslikke tooteid, näiteks saematerjali, spooni, tselluloosi, enam valmistada ei saa,” ütles Kaubi.