Maailma tippkündjate jõudmist Eestisse on oodatud üle kümne aasta

Mullu sügisel peeti kohalikke künnivõistlusi Kuremaal teadmisega, et juba järgmisel aastal võõrustatakse Eestis kogu maailma künnimeistreid. Nüüd on suurvõistluse toimumisaeg veel lahtine. Foto: Teele Üprus

Koroona tõttu edasi lükatud künni maailmameistrivõistlused on lahtiseks jätnud ka Eestis järgmisel aastal toimuma pidanud võistluse aja. Äsja teatati Venema MM-i edasilükkamisest, sügisel Iirimaal toimuva võistluse saatus otsustatakse hiljemalt mais – kauem ei saa sellega viivitada, sest mõnel juhul võtab ainuüksi võistlustehnika kohalejõudmine neli kuud.

Maailma künniorganisatsioon andis teada, et mullu juba korra edasi lükatud ja nüüd juunis 2021 Venemaal toimuva pidanud maailmameistrivõistlusi ei toimu. Need lükati edasi aastasse 2022.

Organisatsiooni peasekretär Anna Marie McHugh edastas: see, kas septembris saab pidada maailmameistrivõistlusi Iirimaal, otsustatakse hiljemalt maikuus.

Sellest aga sõltub ka künni maailmameistrivõistluse toimumine Eestis: kui Iirimaa võistlus toimub, saavad eestlased MM-i korraldada aastal 2023, kui ei, siis jääb Eestis MM-i toimumise ajaks 2024.

Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas sõnas, et selline olukord korraldamist lihtsaks just ei tee. MM-i korraldamisest on Eestis unistatud kümme aastat ja esialgse plaani järgi oleks Eestile see au osaks saanud 2028. aastal. Kuna Leedu otsustas vahepeal loobuda, sai Eesti võimaluse 2022. aastaks ja künniselts koos Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Tartu linna, Haage Agro jt partneritega oli valmis seda korraldama. „Eelkokkulepped on olemas, isegi logo on olemas,” sõnas ta.

Otsus juunis toimuma pidanud Venemaa MM-i kohta tuli aga teha juba nüüd. „Kui keegi maakera teisest otsast tahab osaleda, peaks ta panema varustuse teele umbes neli kuud varem. Nüüd oligi viimane aeg otsustada, kas panna konteinerid teele, ja praegu otsustati ühehäälselt edasi lükata.”

Ameerikas sõnas, et kui lähtuda eelmise aasta kogemusest ja nakatumiste arvu langemisest suvel, võib olla tõenäoline, et Iirimaa MM toimub. „Kui maikuus tuleb positiivne otsus Iirimaa kohta, jõuavad Austraaliast ja Uus-Meremaalt võistlejad ka oma masinad teele panna.”

Et Venemaa lükkas juba mullu oma võistluse edasi, oleks see aasta olnud erandlik, sest toimunud oleks kaks ­MM-i. Eesti võistlejate osas poleks see Ameerikase sõnul keeruline olnud, sest kaks viimast kohalikku meistrivõistlust on võitnud samad mehed – Jüri Lai pöördadraga ja Raido Kunila tavaadraga.

Maailmameistrivõistlused toovad Tartusse aga kokku 400–500 inimest üle maailma. Neist 200 inimest moodustaks ametliku delegatsiooni, kuhu kuulub kuni 60 võistlejat 30 riigist, kohtunikud ja treenerid. Teist sama palju oleks fänniklubide liikmed, kes alati võistlustele kohale saabuvad.

Võrdluseks: mullu Eestis korraldatud suurel rallietapil oli 10–15 osalejariiki, künnivõistlus teeb sellele silmad ette, aga loomulikult pole see nii atraktiivne ja me ei loodagi sinna kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Me sõidame palju aeglasemalt.

„Võrdluseks: mullu Eestis korraldatud suurel rallietapil oli 10–15 osalejariiki, künnivõistlus teeb sellele silmad ette, aga loomulikult pole see nii atraktiivne ja me ei loodagi sinna kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Me sõidame palju aeglasemalt,” tõi ta lõbusa paralleeli.

Melu jaguks Tartusse aga pikemaks kui kaheks võistluspäevaks. Kokku viibivad delegatsioonid Eestis kümmekond päeva. „Neli päeva tehakse treeninguid, sätitakse oma atrasid kohalike muldade ja olude järgi paika. Igas maailma paigas on mullaolud ju erinevad,” sõnas ta. Lisaks tutvustatakse saabunutele Eestit.

Künni maailmameistrivõistlusi on peetud aastast 1953, mil need toimusid Kanadas. Eesti on osalenud künni MM-il 1989. aastast.

Eesti kohalikud meistrivõistlused loodetakse korraldada septembri lõpus Olustveres.