Mida metsaomanik enampakkumistest teadma peaks?

Eesti suuremad interneti enampakkumiskeskkonnad metsale on timber.ee, metsa­uhistu.ee, tehingukeskus.ee ja maaportaal.ee. Foto: Viio Aitsam

Üks pere otsustas eelmisel aastal panna oma metsa raieõiguse enampakkumisele. Valiti sobiv vahendaja, kes internetis enampakkumisi korraldab. Läbirääkimistel oldi lõpuks nõus ka korraldaja pakutud variandiga määrata tehingu alghind turuhinnast väiksem – võib-olla tõesti mõjub see ostjaile atraktiivsena, nagu korraldaja väitis.

„Sõlmisime lepingu, aga ikkagi jäi väike kahtlus. Portaalis oma müügikuulutust jälgides hakkasime vaatama selle vahendaja tehingute ajalugu ja avastasime, et päris palju müüke ongi tehtud alghinnaga. See hakkas nii kripeldama, et otsustasime müügist ikkagi loobuda,” jutustas pereema.

Enampakkumise korraldaja oli nõus sammu tagasi astuma, aga soovis selle eest lepingus kirjas olnud leppetrahvi – 5% raieõiguse alghinnast. Samuti andis ta perele teada, et kui keegi ostuhuviline on juba jõudnud käia metsatükki vaatamas, tuleb omanikul kinni maksta ka potentsiaalsete ostjate kohapeal käimise kulud.

„See tuli meile kui välk selgest taevast,” rääkis naine. „Meie olime aru saanud nii, et leppetrahvi peab maksma siis, kui keegi on juba pakkumisi teinud, aga meile ei oldud veel tehtud. Võimalike ostjate kulude kinnimaksmine tundus eriti ebaõiglane – kes selle tagantjärele kindlaks teeb, kas käidi kohapeal ja kui palju huvilisi on olnud. Lepingus polnud sellest sõnagi.”

Perele lõppes oksjonil käimine sellega, et leppetrahv maksti ära. Ostuhuviliste võimalike kulude kinnimaksmiseks määras enampakkumise korraldaja tähtaja – kui selle aja jooksul laekub nõudeid. Läks nii, et keegi nõuet ei esitanud.

Igaühel omamoodi tingimused

Metsaomaniku kogemus ajendas metsa enampakkumise korraldajatelt küsima, millised tingimused nende internetiportaalides müüjate jaoks kehtivad ja milliste kuludega raieõiguse või metsakinnistu müüja peab arvestama.