Palgipuuduses puidutööstused on sunnitud ümarpuitu importima (5)

Ain Alvela
, Maa Elu
Copy
Mööblit ja spooni tootva Tarmeko juht Jaak Nigul nentis, et soe talv põhjustab alati metsatöödel raskusi, kuid mullu mõjutas raiet ka paberi­puidu odav hind.
Mööblit ja spooni tootva Tarmeko juht Jaak Nigul nentis, et soe talv põhjustab alati metsatöödel raskusi, kuid mullu mõjutas raiet ka paberi­puidu odav hind. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Lõpuks ometi on Eestimaal talv, mis laseb metsa üles töötada ka kohtades, kus muidu pinnas niiske ja tehnikat ei kanna. Ent eelmise talve vintsutused andsid tooraine puudujäägi näol puidutööstuses tunda veel mullu suvelgi.

Aasta tagasi kukkusid puiduhinnad ja ühes sellega era­metsaomanike huvi üldse oma metsa raiuda. Eelmise aasta keskel hakkas puiduturg taas elavnema, näiteks saepalgi hinnad kerkisid sügisel juba tasemele, mida isegi 2018. aasta tipphindade ajal ei nähtud. Siiski, mulluse sooja talve, odavast hinnast tingitud vähese raiehuvi ja Euroopa metsi räsinud kuuse-kooreüraskite rünnaku tagajärjel turule tulnud suure puidukoguse tõttu vähenes eelmisel aastal raiemaht 10–20%. See tähendas ka defitsiiti teatud tooraine osas, mida tuli hakata rohkem sisse ostma, nii et aasta lõpus tarnisid tööstused saepalki isegi Rootsist.

Tuleb importida ka ümarpuitu

Viiratsi saeveski juht Tõnu Ehr­pais märkis, et 2020. aasta oli metsaomanike jaoks mitme negatiivse asjaolu kokkulangemine – talvel maapind peaaegu ei külmunud, Kesk-Euroopa looduskahjude tõttu odava tooraine pakkumine ja sellest tulenev metsamaterjali hinna langus. Seetõttu vähenes aastane raiemaht kuni viiendiku.

„Teisel poolaastal saematerjali hinnad paranesid ja see on võimaldanud okas- ja lehtpuupalgi hinna kiiret tõusu ajalooliselt parimate hindade taseme lähedale,” rääkis Ehrpais. „2020. a IV kvartalis oli ja 2021. a I kvartalis püsib puittoodete aktiivne nõudlus ja Eesti puidutööstused töötavad võimsusel, mida tooraine kättesaadavus võimaldab. Saematerjali impordime Venemaalt, Soomest ja Lätist, aga järjest olulisem on ka palkide import Rootsist, Lätist ja Poolast.”

ASi Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski ütles, et tooraineteemat lahates tuleb vahet teha ümarmaterjali töötleval saetööstusel ning saematerjali väärindaval puidutööstusel.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles