Ühest samovarist sajani ehk kuidas sündis Samovarimaja

Samovarimaja perenaise Herling Mesi kogus on üle saja samovari. Foto: Tiit Efert

Mesi Tare pererahvas Herling ja Marko Mesi soetasid mullu Varnja külas kolmanda maja, kus avasid augustis Samovarimaja. Majast leiab peale samovaride ka täpiliste nõude kogu ning perenaise armastus täppide vastu on kandunud ka maja logole.

Väikses külas võib Meside perekonda pidada kinnisvaramagnaatideks, kuid asjal on ka teine pool. Nad on päästnud kolm lagunevat maja ning üritavad neid hoida ja taastada võimalikult ehedal kujul. Majade üks eesmärk on tutvustada Peipsi-äärset eluolu. Huvist kohaliku elu vastu on välja kasvanud ka kirg samovaride vastu.

Ühest majast sai kaks, viiest samovarist kogu

Pere ostis esimese maja Varnjasse 2013. aastal ja kohe oli plaan hakata seal turismi edendama. Kui nad enne ostu maja pilte uurisid, märkasid elamises ka samovari. Ent kui võtmed kätte saadi, oli kõik muu alles, aga samovar kadunud. Õnneks oli Tartust pärit Marko perel kuuri all üks samovar ning ta tõi selle Varnjasse. Nii sai kohalikke traditsioone arvestades tühimik täidetud. Peipsi ääres on majakorstnasse tavaliselt jäetud ka lõõriauk, kuhu samovari kütmisest tulev ving suunata.

Kui Marko tõi koju juba teise samovari, oli Herling algul imestunud. Mehe põhjendus oli lihtne – sellist meil veel ei ole.

Aasta hiljem osteti Varnjasse teine maja, kus külalised said ööbida ehedas vanausuliste pesas, ja samovar jõudis ka sinna. Herling pakkus seal kombekohaselt samovarist teed. Otsus neid koguma hakata tekkis pärast viiendat samovari.