Sageli polegi loomal antibiootikumi tarvis

Antibiootikumide kasutamine on näidustatud ägedate haigusjuhtude korral, kus looma elu ja tervis on otseselt ohus. Mingil juhul ei tohi ilma spetsiaalsete teadmisteta, igaks juhuks või lihtsalt suvalisi ­olemasolevaid antibiootikume ­manustada. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine veterinaarmeditsiinis tagab, et loomad ei muutu resistentsete mikroobide reservuaariks ning ka meie lastel ja lastelastel on võimalik antibiootikume ravivahendina kasutada. Ainuüksi Euroopas sureb mikroobide resistentsuse tõttu aastas ­25 000 inimest ja infektsioonide raviks kulub umbes 2,5 miljonit täiendavat ravipäeva.

Antibiootikumid on vajalik ravimirühm nii loomade kui ka inimeste bakternakkuste ravis, kuid paratamatult kaasneb sellega resistentsete mikroobide arenemine ja levik, mis on kogu maailmas järjest suurem probleem. Uurisime, milline on olukord Eestis.

Põllumajandusloomadel antibiootikumide kasutamise juhendi üks koostaja ja sel teemal ka doktoritöö kirjutanud Eesti Maaülikooli katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe ütles, et kogu maailmas käib võitlus selle nimel, et vähem antibiootikume kasutada, kuna iga kasutusega kaasneb resistentsete mikroobide teke.

Eesti kohta pole tema sõnul väga täpseid andmeid, mõnede loomade oluliste mikroobide resistentsust on aga uuritud päris pikka aega.

Antibiootikumide kasutamise aruandlus põllumajanduslooma liikide ja vanusegruppide kohta praegu puudub, ehkki Maaeluministeeriumis on mikroobide resistentsuse töögrupp moodustatud ja vastav tegevuskava täiendamisel. Sel põhjusel on ka raske anda toimuvale hinnangut või konkreetseid soovitusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks.

Ravimiameti statistika kohaselt, mis põhineb ravimifirmade väljamüükidel, pole Eesti olukord teiste Euroopa riikidega võrreldes väga hull. Samas kui võrrelda antibiootikumide kasutamist loomadel Põhjamaadega, siis Eestis on see siiski kaks korda suurem.