Päästjad aitavad hättasattunud luiki, põtru ja isegi madusid

Metskitsed on linnas sagedased külalised. Foto: Taavi Prints

Külm kaanetas veekogud ja inimesed hakkavad jääsupis liikumatuna püsivate luikede pärast muretsema. Nii saavad päästjad ja keskkonnaametnikud kõnesid: tulge päästke jäässe kinni külmunud luik välja!

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson on üks neist, kes hätta sattunud loomi ja linde hädast päästmas käib.

„Olen kümme aastat seda tööd teinud ega ole oma praktikas ühtegi korda näinud, et luik oleks jää külge kinni külmunud,” kinnitab ta. „Ma ei julge väita, et seda kunagi ei saaks juhtuda, aga üldjuhul peaks sellel luigel midagi väga-väga viga olema, kui ta jäässe külmuks.”

Luige pärast muretsejatele soovitatakse esmalt linnule pisut lähemale minna, tavaliselt kiirustavad linnud seepeale vette ja ujuvad eemale või tõusevad lendu. „Inimesed arvavad, et loomadel on midagi viga ja vajavad abi, kuna nad ei tea lindude käitumise eripära. See on mõistetav, kes meist jõuakski kõike teada,” nentis Siimson.

Riigiametitest tegelevad abitusse seisundisse jäänud loomadega Keskkonnaamet ja Päästeamet. Neist esimene tegeleb vaid metsloomadega, Päästeamet vajadusel ka koduloomadega.

Keskkonnaamet sai mullu abitus seisundis metsloomade kohta sääraseid teateid, kui nad pidasid vajalikuks reageerida, üle paari tuhande. Päästeametisse jõudis mullu üle tuhande linde ja loomi puudutava abipalve. „Visates pilgu väljakutsete kirjeldustele, võin kinnitada, et päästetakse madudest ja papagoidest põtrade ja karudeni,” tõdes Päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Karmo Kuru.