/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2021/01/27/13597667t1h0564.jpg)
Märksõnad „välistööjõud”, „maasikad” ja „lüpsmine” ei anna eelmisest kevadest rõõmsaid mälestusi, ometi reklaamisid need sõnad maaelu jõuliselt ja põllumeestele tundsid kaasa ka kõige põllukaugemad inimesed.
Nädala mõte: „Oleksid” tegudeks
Teadupärast ei lubatud koroonapiirangute ajal riiki Ukraina töötajaid ning põllumehed, kes olid nende tööpanusega arvestanud, jäid ühtäkki hätta. Samal ajal lubati liikuda Läti ja Soome vahet ning põhjanaabrid korraldasid Ukraina töötajatele lausa erilende. Tõsi, ka siia saabus juuli lõpus erilend. Aga mis maasikakasvatajatel sellega enam peale oli hakata.
Nagu ikka, võttis tookord usinasti sõna toonane opositsioon, osast neist said üleeile koalitsiooni liikmed. Tänane maaeluminister Urmas Kruuse rääkis mai lõpus Maa Elule, et kui tema olnuks kevadel maaeluminister, oleks tema need välismaised hooajatöötajad, kelle eest ettevõtjad juba riigilõivu maksnud olid, karantiini kaudu riiki lubanud. Lisaks tõi ta välja, et kohalike inimeste hooajatöödele leidmiseks oleks pidanud tegema siseriikliku kampaania.
On tore, et nüüd saab minister „oleksid” tegudega asendada. Praegu on värske valitsus välja öelnud, et välistööjõu kaasamisel arvestatakse Eesti tööjõuturu olukorda ning soovitakse hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel. Kõlab häguselt?
Ka koalitsioonileppe maaelu puudutavas osas ei ole välistööjõu teema mainitud. Küll aga võib sealt leida sõnu: näeme, toetame, soodustame, jätkame, võimaldame. Ka meie Maa Elu toimetuses toetame. Toetame lootust, et kõik, mida opositsioonis olles kritiseeriti, nüüd paremini tehtaks ja et otsused oleksid ikkagi maainimese ja -ettevõtja poole kaldu.
Igatahes ütles värske maaeluminister teisipäeval Maa Elule, et kui mõnes sektoris, kus on vabu töökohti, kuid ei leita Eestist tööjõudu, siis saab täiendavalt kaasata tööjõudu teistest riikidest. Ootame siis tegusid!